Riigikogus ei leidnud toetust umbusalduse avaldamise nõue peaminister Kristen Michalile ja toimus kolme eelnõu arutelu.

Riigikogus ei leidnud täna toetust 29 saadiku esitatud umbusalduse avaldamise nõue peaminister Kristen Michalile. Peaministrile umbusalduse avaldamise poolt oli 28 Riigikogu liiget. Umbusalduse avaldamiseks olnuks vaja vähemalt 51 häält.

Umbusaldusavalduse esitajaid esindanud Urmas Reinsalu ütles istungil, et Kristen Michal valitsusjuhina ei ole kaotanud mitte ainult allakirjutanud opositsiooniliikmete usalduse, vaid probleem on laiem. „Esitatud etteheited teie aetava energeetika‑ ja majanduspoliitika suhtes peegeldavad Eesti ühiskonna, ettevõtjate, ettevõtlusorganisatsioonide muret ja ekspertide rahulolematust. Inimesed, kes muidu poliitikasse ei sekku, väljendavad üha häälekamalt oma kriitikat,“ märkis Reinsalu.

Reinsalu sõnul ei vasta Michali energiapoliitika ei vasta Eesti huvidele. „Kiirkorras soovitakse ühiskonnale terveks inimpõlveks peale suruda subsideeritud energia lahendused, millega kaasneb kõrge elektrienergia hind ning riskid varustuskindlusele ja energiajulgeolekule,“ rõhutas ta. Ühtlasi heitis Reinsalu Michalile ette maksutõuse ja uute maksude kehtestamist, tema rolli Nordica rahastamisotuses, uue riigisekretäri ametisse määramisel tehtud otsuseid jm.

Peaminister Kristen Michal kinnitas Riigikogu ees, et läheb umbusaldusele vastu rahulikult ja nähes tunneli lõpus paistvat valgust. „Majandusanalüütikud on öelnud Statistikaameti viimaste andmete põhjal, et Eesti pikk majanduslangus on läbi saamas,“ kinnitas Michal.

Peaminister selgitas, et majanduse kasvamiseks tuleb toota puhast ja fossiilsest energiast soodsamat elektrit, millele põhinedes saab tekkida uusi kõrgema lisandväärtusega ja ekspordivõimelisi tööstusi. „Meie hea naabri Soome näitel on selge, et soodsama elektri saamiseks vajame tuumaenergiat. Tuumaenergia rajamine on pikk protsess ja selle vahepealse aja toodab meile soodsat ja puhast energiat tuul, seda nii merelt kui maismaalt,“ rääkis ta ja lisas, et seetõttu tuleb liikuma saada tuumajaama eriplaneering, nii maismaatuuleparkide kui ka merepargi seadusandlus ja suuremahuline salvestus. „Need kõik on osa tasakaalus süsteemist,“ rääkis Michal ja toonitas, et võideldes tuulest toodetava energia vastu, võideldakse kalli elektri hinna poolt. Muu hulgas kinnitas peaminister, et valitsuse eesmärk on kindlalt kaitstud riik ning turvalise keskkonna tagamine igale kodanikule ja ettevõtjale, et pakkuda inimestele paremaid võimalusi ja kindlat tulevikku.

Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Laats Eesti Keskerakonna, Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Helir-Valdor Seeder Isamaa, Õnne Pillak Eesti Reformierakonna ja Igor Taro Eesti 200 fraktsioonist.

Üks eelnõu läbis teise lugemise

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (533 SE), mille eesmärk on viia Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu üldise tooteohutuse määrusega ning tagada akrediteerimistegevuste õiglane ja läbipaistev tasustamine.

Euroopa Liidu üldine tooteohutuse määrus paneb tootjatele kohustuse hinnata küberturvalisuse ja tehisintellekti kasutamisega kaasnevaid riske ning sätestab, et tarbija peab veebipoes kätte saama sama info, mis on kättesaadav tavakaupluses, sealhulgas tootja andmed, tootetähis, toote pilt ning hoiatused ja ohutusteave.

Samuti on eelnõu eesmärk tagada väljastpoolt Euroopa Liitu pärit toodete ohutus. Internetikaubanduse kasv on muutnud selle probleemi teravaks. Eelnõu järgi peab edaspidi kõikidel ELi tarnivatel toodetel olema märgitud vastutav isik Euroopa Liidus, kes esindab tootjat ja tagab, et probleemidele leitakse lahendus. Üldjuhul on selleks vastutavaks isikuks toote importija või selle puudumisel tootja volitatud esindaja ELis. See muudatus on oluline, et kolmandate riikide ettevõtjad vastutaks oma toodete eest samamoodi nagu ELi ettevõtjad.

Lisaks ajakohastatakse eelnõuga Eesti Akrediteerimiskeskusele vastavushindamise asutuste akrediteerimistaotluste läbivaatamise ja tunnitasu aluseid, et tagada kõikide akrediteerimistegevuste õiglane ja läbipaistev tasustamine.

Kaks eelnõu läbis esimese lugemise

Esimese lugemise läbis Riigikogu liikmete Raimond Kaljulaidi ja Tiit Marani algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (537 SE), mis on suunatud vabalt liikuvate ohtlike koertega seotud juhtumite ennetamisele. Praegu ei selgu õigusnormidest üheselt, kuidas saab kohalik omavalitsus kehtestatud eeskirja rikkujat enne süüteo toimepanemist korrale kutsuda. Eelnõuga täpsustatakse kohalike omavalitsuste volitusi riikliku järelevalve läbiviimisel ning kõrvaldatakse õiguslik lünk, mis ei ole seni võimaldanud kohalikel omavalitsustel eeskirju täites kohaldada korrakaitseseaduses sätestatud erimeetmeid.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tiit Maran (E200) ja Andres Metsoja (I).

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse optimeerimine ja kohtulahendite avalikkus) eelnõu (560 SE), millega muudetakse kohtumenetlus paindlikumaks ja kiiremaks ning lahendatakse peamised pahatahtliku venitamise viisid, nagu kohtuistungilt põhjuseta puudumine, menetluse jooksul üllatustõendite esitamine või kaitsjate sage vahetamine.

Eelnõuga laiendatakse kohtuliku arutamise võimalusi olukorras, kus süüdistatav hoiab kohtust kõrvale. Praegu ei saa istungit üldjuhul ilma süüdistatavata pidada, ent eelnõu järgi saab kohut mõista ka nii, et süüdistatav ei viibi kogu aeg saalis. Eelnõuga nähakse ette võimalus määrata riigi õigusabi korras asenduskaitsja, et menetlus ei peaks jääma asendamiste tõttu pooleli.

Samuti võimaldab eelnõu pooltel kokku leppida aspektides, mille osas neil vaidlust ei ole ja mida kohtumenetluse raames uurida pole tarvis; antakse kohtule võimalus määrata mõistlik aeg kohtuistungil peetavatele kõnedele; täpsustatakse ristküsitluse reegleid, et vältida vaidlusi küsitlusjärjekorra üle, ning võimaldatakse hõlpsamalt kohut pidada videosilla vahendusel.

Läbirääkimistel võtsid sõna Andre Hanimägi (SDE) ja Ando Kiviberg (E200).

Ettekandja puudumise tõttu ei olnud võimalik arutada Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Nordica tegevuse lõpetamisega seonduvate asjaolude uurimiseks“ eelnõu (543 OE).

Istung lõppes kell 19.26.

Istungi stenogramm

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]