Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogus oli täna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Estonia hukk – kas tõde tõuseb viimaks pinnale?“ arutelu.

Ettekande tegid Estonia hukust pääsenu Ain-Alar Juhanson, aastatel 2005–2009 valitsuse moodustatud Estonia huku uurimise komisjoni esimees olnud Margus Kurm ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liige Kalle Grünthal.

Ain-Alar Juhanson meenutas oma ettekandes laevahukku ja sellest pääsemist. 1994. aastal 17-aastasena spordivõistlustele sõitnud Juhanson kirjeldas, kuidas ta koos kaaslastega alustas autoteki all asuvast kajutist pärast raksatuse kuulmist ja seintest tuleva vee nägemist teekonda ülemistele tekkidele. Ta jõudis lõpuks koos ühe kaaslasega kreeni vajunud laeva välisküljel selle ninani. „Me jõudsime laevaninasse ja nägime seal metallist võrestikuga seina, mis oli laeva ramp, mis oli suletud. See on fakt, mis lõpuraportis ei kajastu. Ma olen seda kolmele uurijale öelnud, ma ei tea, miks, aga ta seal ei kajastu. Lõpuraport ütleb midagi muud – kes teab, mis põhjusel,“ rääkis Juhanson.

Juhanson ja ta kaaslane hüppasid vette. Nad leidsid päästeparve, kus olid kuus tundi, kuni nad hommikutundidel helikopteriga päästeti. „Parves oli kokku kuus inimest ja kõik, kes parves olid, pääsesid sellest ööst eluga,“ ütles Juhanson.

Juhanson kinnitas sõnavõtus, et talle ei ole teemast rääkides kordagi survet avaldatud ja soovitatud midagi rääkimata jätta. „See on mu enda vaba tahe ja otsus ja moraalne kohustus rääkida sellest,“ ütles Juhanson.

Laevahuku võimaliku uue uurimise kohta sõnas Juhanson, et kõige parem viis läbiviimiseks oleks võimalikult läbipaistev, avalik, selgelt, üheselt mõistetav, kõigile kättesaadav uurimine. Ta avaldas lootust, et see on teema, kus oleks võimalik kõrvale jätta igapäevased erimeelsused, et koos suudetaks midagi väga olulist selgeks teha.

Margus Kurm tutvustas ettekandes kolme vaadet parvlaev Estonia katastroofile. Üks on tema sõnul lojaalne ametlikule versioonile ning selle järgi on rahvusvahelise ühiskomisjoni 1997. aastal avaldatud lõpparuandes laevahuku põhjuse kohta kirjas lõplik ja ammendav tõde.

Teise vaate kohta ütles Kurm, et see on diplomaatiliselt skeptiline ning selle järgi oli uurimiskomisjoni töö puudulik ja seetõttu pole laevahuku põhjus siiani kindel.

Kolmanda vaate järgi ei uppunud Estonia Kurmi sõnul nii, nagu ametlikus lõpparuandes kirjas ja katastroofi tegelik põhjus on teada, kuid seda on 26 aastat varjatud ning kavatsetakse ka edaspidi varjata. Ta lisas, et kolmandat vaadet jagab ka tema ise. „Ma tõepoolest arvan, et Estonia uputas sündmus, mida Rootsi valitsusringkonnad on riigi julgeoleku kaitsmise ettekäändel otsustanud varjata. Mis see sündmus on, ma ei tea. Aga see peab olema seotud Rootsi kaitsejõudude ja/või eriteenistuse tegevusega. Ainult kaitsejõudude ja eriteenistuste mõjuvõim, sealhulgas mõjuvõim poliitikute üle, saab minu arvates selgitada Rootsi valitsuse tegevust hukule järgnenud 26 aasta jooksul. Minu hinnangul on see tegevus olnud irratsionaalne ja tundetu,“ rääkis Kurm.

Kurm ütles, et kui õnnestuks laevavraki ümbert liiv ja kruus eemaldada ning laevavrakk üles filmida ja kõik sel olevad vigastused fikseerida, neid põhjalikult uurida ja erinevaid tekkemehhanisme modelleerida, siis oleks võimalik jõuda mingitele järeldustele. „Näiteks järeldusele, et see laev on millegagi kokku põrganud, ja see miski võis olla allveelaev. Kui me oleme selle teadmiseni jõudnud, siis me võime esitada Rootsi poolele küsimusi,“ ütles Kurm.

Ta lisas, et see võib motiveerida mõnda inimest, kes teab rohkem kui teised, oma teadmisi avalikustama. „Isegi kui on nii, et tõde on seitsme luku taga arhiivis, siis järjest suurem teadmine võib viia edasi. Ka väga hästi salastatud ja kavalalt toime pandud kuriteod mõnikord avastatakse,“ märkis Kurm.

Kalle Grünthal ütles oma ettekandes, et reisiparvlaeva Estonia uppumise taasuurimise alustamine on üks tähtsamaid riiklikke küsimusi, mida Riigikogu saalis on arutatud. Ta rõhutas, et tuleb asuda jõuliselt tegutsema, et tuvastada õnnetuse tegelikud põhjused ja selle toimumise kõik asjaolud. „Ning kindlaks teha isikute ring, kelle tegevuse või tegevusetuse tõttu rahuaja suurima hukkunute arvuga katastroof aset leidis,“ lisas ta.

Grünthal sõnas, et Estonia huku lõppraport logiseb igast otsast ja ütles, et kõik ilmselged tõendid viitavad sellele, et uurimiskomisjon ei ole teinud oma tööd selliselt, nii nagu näeb ette loogiline lähenemine igasugusele uurimisele. „Tõde on püütud varjata ja eestlasi, Eesti poolt on kõrvale jäetud mitmetes toimingutes. Ei avaldata kogu tõde selle kohta, millised materjalid on olemas. Ma leian, et see on meie moraalne kohus alustada uurimist uuesti ja ma ei näe, ma ei suuda praegu ühtegi põhjendust tuua ka selles osas, milliste seaduste või õigustega saaks seda keelata,“ teatas ta.

Läbirääkimistel võtsid sõna Marika Tuus-Laul (K) ja Yoko Alender (RE).

Istungi stenogramm.

Istungi fotod (autor: Erik Peinar, Riigikogu).

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post veiko.pesur@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside