Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogus toimus olulise tähtsusega riikliku küsimusena kultuuripärandi kaitse arutelu. Ettekanded tegid kultuurikomisjoni liige Lauri Vahtre, Riigikogu muinsuskaitse ühenduse esimees Trivimi Velliste ja akadeemik Mart Kalm.
 
Vahtre andis põhjaliku ülevaate muinsuskaitse arengust Eestis läbi aegade. Oma ettekande lõpus võttis ta kultuuripärandi kaitse kokku järgmiselt: „ Tuleb teha kõik, et kultuur elaks ja taastoodaks ennast ning integreeriks endasse ka Eesti teiste rahvaste kultuuri, nagu Peipsi-äärsed suurepärased, kaunid vene külad või ka nagu Tallinna vanalinn – algselt võõras, saksa linn, nüüd meie kultuuri osa.“
 
Velliste selgitas, et küsimus kultuuripärandi kaitsest – või ka veidi kitsamalt muinsuskaitsest – kasvas välja Riigikogu muinsuskaitse ühenduse liikmete algatusest täiendada Eesti põhiseadust lakoonilise sättega, mis rõhutaks kultuuripärandi kaitsmise kohustuslikkust igaühele – olgu siis tegemist riigi, kohaliku omavalitsuse või üksiku kodanikuga. Seik, et põhiseaduse muudatuse algatus kogus 67 allkirja, räägib selget keelt tõsiasjast, et kultuuripärand on meile oluline. Tänane arutelu peaks kinnitama, et kultuuripärand vajab hädasti senisest tunduvalt suuremat avalikku tähelepanu ja ka selgemat ning täpsemat poliitilist ning õiguslikku mõtestamist.
 
Velliste märkis, et looduskeskkond ja tehiskeskkond on ju tänapäeval tugevasti läbipõimunud, nende vahel pole selget piiri. Pühad hiied, kalmistud ja mõisapargid võivad olla nii loodus- kui ka muinsuskaitse all. „Ent asi on veelgi laiem: me räägime üha enam miljööväärtusega aladest, s. t. kooslustest, kus me ei kaitse mitte niivõrd üksikut „eksponaati“ linna- või külamaastikul, vaid just terviklikku vaimset keskkonda, mis on rohkemal või vähemal määral inimese loodud, ent igal juhul oluline inimese heaolu seisukohalt,“ toonitas Velliste.
 
Kalm käsitles kultuuripärandi kaitsmisega seotud aktuaalseid küsimusi ja analüüsis praegust olukorda. Kalmu sõnul kiputakse muinsuskaitset nägema kildkonna huvina ja unustatakse, et see on üldriiklik huvi. Mälestiseks tunnistamise kaudu on riik kuulutanud mingi objekti väärtuseks ja võtnud kohustuse sellest hoolida, aidata kaasa selle säilimisele. Paraku on praktikas sageli tunda vastupidist tendentsi. Meil on suhteliselt palju mälestisi kaitse all. Samas ta a ei jaga seda seisukohta, et neid peaks olema vähem kaitse all. „Ma arvan, et ei juhtu midagi, kui me muudame selle suhtumise, et kui me ei suuda kõiki kaitse all olevaid mälestisi kaitsta ja osa nendest siiski hävivad, siis see ei ole katastroof,“ märkis Kalm.
 
Tema sõnul on vaja oluliselt suurendada muinsuskaitselisi alusuuringuid, et nendele toetudes oleks võimalik koostada igal konkreetsel juhul kompetentsemaid ja usaldusväärsemaid eritingimusi. Kalm ei ole kindel, kas seda on õige teha muinsuskaitseameti raames, mis on riigi poolt ettenähtuna järelevalveorgan, või näiteks oleks vaja luua kultuurikapitali juurde täiendavalt eraldi muinsuskaitse sihtkapital. Aga kuskilt alusuuringuteks lähiaegadel raha on vaja, ütles Kalm.
 
Läbirääkimistel võtsid sõna Aivar Riisalu, Paul-Eerik Rummo, Mark Soosaar, Liisa-Ly Pakosta, Maret Merisaar, Igor Gräzin ja Urmas Reinsalu.
 
Riigikogu võttis 83 poolthäälega vastu Riigikohtu esimehe esitatud Riigikogu otsuse „Ivo Pilvingu Riigikohtu liikme ametisse nimetamine“ (899 OE), millega nimetatakse alates 1. veebruarist 2011 Riigikohtu liikmeks Ivo Pilving Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunikuks valitud Julia Laffranque’i asemel.
 
Istung lõppes kell 13.32
 
Istungi stenogramm on internetis siin:
 
Riigikogu pressitalitus
 
Tagasiside