Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „E-valimised – oht demokraatiale“ arutelu raames esinesid ettekandega Riigikogu liige Varro Vooglaid, infovabaduse ja digiõiguste aktivist Märt Põder, Riigikogu liige Martin Helme ja vandeadvokaat Paul Keres.

Riigikogu liige Varro Vooglaid nentis oma ettekandes, et paraku on Eestis valimiste süsteemi vastu usaldus väga räbal ja püüdis vastata küsimusele, millest on see tingitud. „Esiteks on ootuspärane, et tekib usaldamatus, kui lahknevus paber- ja e-hääletamise tulemuste vahel on sedavõrd suur, nagu mullustel valimistel nägime. Mäletame ju kõik seda olukorda, ei hakka detailidesse minema, kus kõigepealt pabervalimiste tulemused näitasid ühte pilti, ja siis tulid e-valimiste tulemused, mis muutsid pildi totaalselt ära. Kui need muudaksid pilti natukene, mängiksid ümber mõnevõrra parlamendikohtade jaotust, siis see oleks ootuspärane, nad ei peagi täpselt kokku langema. Aga kui tuleb karjuv erinevus ühtede ja teiste valimise meetoditega saavutatud tulemuste vahel, siis on täiesti põhjendatud, et küsitakse, mis meil siin toimub,“ rääkis ta ja lisas, et ka valimistulemuste vaidlustamine on ülikeerulise regulatsiooni tõttu praktiliselt võimatu.

Vooglaid märkis, et hääletamise protsess ja tulemused ei ole kontrollitavad ja läbipaistvad, samuti pole tema sõnul tagatud reaalselt hääletamise salajasus. „Pole võimalik kontrollida reaalselt kas serveris valimiste ajal töötav programm vastab tegelikult varem avaldatud lähtekoodile. Reaalsus! See ei ole mingisugune tühipaljas süüdistus, on reaalsuses.“

Muu hulgas tõi Vooglaid esile põhjused, miks ei võtnud e-hääletamist 2017. aastal kasutusele Soome. Neist esimene oli tehniline: „Ei ole kuidagi võimalik muuta turvaliseks valimisi, kus tuleb luua ühendus iga hääletaja arvutiga, sest see ei oleks täielikult suletud. Süsteem lihtsalt töötab nii.“ Teine argument oli seotud usaldusega: „Kui on hääletussedel ja pliiats, siis saab alati hääletussedelite juurde tagasi minna. Kui valimistulemuste suhtes tekib kahtlus, võib alati osutada tegelikele sedelitele tegelikus kastis. Neid saab alati üle lugeda ja on mõnikord üle loetudki. Kui on tegu arvutisüsteemiga, lähevad hääled suurde sulatuskatlasse. Samuti tuleb ära lõigata side üksikvalija ja suure sulatuskatla vahel. Nii et tegelikult ei saa kuidagi laiemale avalikkusele arusaadaval viisil tagada, et pettust pole toimunud.“

Infovabaduse ja digiõiguste aktivist Märt Põder rääkis, et kuna on kaotanud usalduse e-hääletamise vastu, siis ei pea võimalikuks osaleda ka pabersedelitega hääletamisel ning andis ülevaate enda 2023. aasta valimisvaatleja raportist. „See arvutisüsteem, kus genereeriti valimise privaatvõti ja milles pärast loeti hääled üle pärines nii-öelda eikusagilt. Mina vaatlejana palusin võimalust lähtuvalt e-hääletuse käsiraamatust veenduda, et selles süsteemis, kus see võti genereeriti ja kus pärast hääled kokku loeti, et selles puudub pahavara. Seda võimalust mulle ei tagatud, mille peale ma tegin valimiskaebuse. Ja see oli siis ainuke minu kaebustest, mis osaliselt rahuldati. Öeldi, et jah, et mul peaks olema mingi võimalus midagi vaadelda,“ rääkis Põdes ning märkis, et sai selle võimaluse alles novembris 2023.

„Selgus, et see arvutisüsteem, kus see võti genereeriti, et valimiste korraldaja ise ka ei teadnud, mida ta oli sinna paigaldanud. Kõige olulisem süsteem, võtme genereerimise ja häälte kokkulugemise süsteem, pidi olema autentne Windowsi arvuti, mis oli laaditud alla mingisugusest ametlikust MSDN Windowsi repositooriumist, Microsofti repositooriumist, ja kõiki häid praktikaid järgides. Ja kui me siis panime selle ketta arvuti külge ja käima, siis selgus, et sinna oli paigaldatud ka ID-kaardi tarkvara, üks tekstiredaktor Notepad++ ja üks mäluketaste loomise tarkvara, mis ükski ei ole Microsofti toodang ja Windowsi osa, mis tähendab seda, et see arvuti ja see ketas, nad olid selle kokku pannud igapäevaste tööprotsesside käigus ilma seda tegevust protokollimata ja ilma omamata selle kohta ühtegi tõendit, mis arvutis on, ja nad lisaks ei mäletanud, mida nad sellele kettale olid paigaldanud. Selle ketta abil genereeriti siis valimiste kõige olulisemad võtmed, millega saab hääli lahti krüptida. Ja selle arvuti ettevalmistajal olid kõik võimalused, et see võti endale hankida sealt või siis manipuleerida häälte lugemist, sest sinna arvutisse, sellele kettale võis ta sisestada mida iganes,“ rääkis Põder ning kirjeldas veel nelja temas kahtlusi tekitanud episoodi.

Seejärel esines ettekandega Riigikogu liige Martin Helme nentis, et riigivõimu legitiimsus ei ole enam suurele osale ühiskonnast endastmõistetav või usutav. „Seda probleemi oleks ju võimalik üsna lihtsalt lahendada, kui viga oleks ainult, nagu meil on tavaks öelda, kommunikatsioonis. Skeptikutele, mitteuskujatele oleks vaja ära näidata, kuidas süsteemis on tagatud tegelik vaadeldavus, kuidas on maandatud välja toodud riskid, kuidas on tagatud kontrollitavus nii valimiste ajal kui valimiste järel. Absoluutne enamus mõistlikke inimesi saaks rahumeeli tõdeda, et küsimustele on vastatud, kriitika on kummutatud, oma silmaga on saadud kaeda, kõik on tegelikult hästi.“

Helme märkis, et seda ei ole tehtud ja tekib küsimus, miks. „Kas sellepärast, et ei peeta vajalikuks? Kõik normaalsed inimesed ju usuvad niigi, et kõik on hästi, ainult hõbepaberimütsikese ja vilavate silmadega ullikesed jauravad midagi, ja neile ei olegi vaja seletada. Või on asi selles, et polegi võimalik ära tõestada, et meie e-valimiste süsteem töötab ausalt ja õigesti, sest see tegelikult ei töötagi ausalt ja õigesti? Mina kardan, et tegemist on selle viimase variandiga. Pole väga tõsiselt võetav selgitus, et ligi 40 protsendile elanikkonnast on ullikesed ja vandenõuteoreetikud,“ selgitas ta muu hulgas ning toonitas, et sellel teel jätkamine viib Eesti riigi ja rahva hukatusse. „Aeg oleks ometi käed kõrvadelt ja silmadelt ära võtta ning lihtsalt loobuda e-valimistest enne, kui on hilja,“ lõpetas ta.

Vandeadvokaat Paul Keres tõi oma ettekandes esile, et kuna erinevalt sedelihääletusest on elektroonilist hääletust igaühel äärmiselt keeruline kontrollida, lasub eriline tähtsus, olulisus ja ülesanne just nimelt kohtul. „Ja olen seisukohal seetõttu, et legitiimseks saab põhimõtteliselt pidada selliseid valimisi, mis on läbi viidud seaduslikult ja usaldusväärselt, nende läbiviimise suhtes kas puuduvad kahtlused või kui kahtlused on tekkinud, siis need kahtlused on läbi vaieldud ja kohus on otsustanud, et need kahtlused ei ole põhjendatud.“

Keres märkis, et uuris kolleegidega meie advokaadibüroost kohtupraktikat ning tuvastas 68 Riigikohtu otsust ja määrust, mis on erinevatel aastatel tehtud elektroonilise hääletamisega seotud asjades. „Nendest 68 kohtuasjast on 18 kaebust jäetud läbi vaatamata. Üheksa jäeti läbi vaatamata põhjusel, et kaebaja ei suutnud kaebust sihtida kohtusse õigeaegselt või kohus leidis, et kaebaja ei ole suutnud põhjendada, kuidas etteheidetav rikkumine konkreetselt tema õigusi rikub. Rahuldamata on jäänud 49 kaebust, millest kaebeõiguse puudumise tõttu jäi rahuldamata jällegi 12, kaebetähtaja ületamise tõttu 10 ja veel seitse on jäänud rahuldamata seetõttu, et kohtu arvates on etteheited liiga üldist laadi. Rahuldatud on üks kaebus ja see rahuldati põhjusel, et Riigikohus nõustus kaebajaga, et Vabariigi Valimiskomisjon luges ise kaebetähtaega ebaõigesti ja seetõttu jättis kaebaja kaebuse läbi vaatamata. Aga sisulise soodsa lahendini ma ütleksin etteruttavalt ka see kaebaja jaoks ei jõudnud.“ Kerese sõnul tähendab see statistika seda, et ligi pool kohtule esitatud kaebustest ei ole saanud sisulist tähelepanu.  „Seda tuleb minu arvates pidada tõsiseks probleemiks, sest ometigi on Riigikohtu ette toodud üsnagi tõsiseid ja kaalumist väärivaid kahtluseid,“ loetles ta ja tõi mitmeid näiteid.

Keres leidis, et valimiskorda tuleks reformida. Esiteks tuleks tema sõnul teha lubatavaks sellised kaebused, mis on esitatud mitte ainult isiku enda subjektiivsete õiguste kaitseks, vaid ka avalike huvide kaitseks. Teiseks tuleks lihtsustada kaebetähtaegade arvestamist ja tähtaegasid pikendada. Kolmandaks tuleks Kerese sõnul asendada selline menetlus, kus valimiskaebused lahendatakse Riigikohtus, kaheastmelise kohtumenetlusega: halduskohtus koos hüppava kassatsiooniga Riigikohtule. „Riigikohtul ei ole tegelikult faktide tuvastamise ja faktide hindamise pädevust, ta on õiguslikke hinnanguid ja lõplikke tõlgendusi andev kohus,“ märkis ta.

Läbirääkimistel võtsid sõna Aleksander Tšaplõgin (KE), Andre Hanimägi (SDE), Hendrik Johannes Terras (E200), Andres Sutt (RE), Mario Kadastik (RE), Kalle Grünthal ja Ants Froch (EKRE).

Istungi stenogramm

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside