Riigikogu arutas olulise riikliku küsimusena küberkuritegevuse ohjeldamist finantsvaldkonnas
Riigikogu tänasel täiskogu istungil toimus rahanduskomisjoni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu teemal, kuidas ohjeldada küberkuritegevust finantsvaldkonnas ning luua tasakaalu finantsvaldkonna turvalisuse ja põhiõiguste vahel.
Ettekannetega esinesid rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann, ASi Swedbank finantskuritegude tõkestamise divisjoni direktor Raul Vahtra, advokaadibüroo Widen nõunik Siim Tammer ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna direktor Priit Pikamäe.
Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann rõhutas oma ettekandes, et digiriigi edulugu on toonud kaasa ka kiiresti kasvava küberkuritegevuse, millele Eesti peab vastama uute reeglite ja võimekamate lahendustega.
„Eesti on digiriik, me oleme sellega rahul ja selle üle uhked,” ütles ta, viidates nii avalike kui ka erasektori digiteenuste laialdasele kasutamisele. Samas tõi Akkermann esile, et usalduse kasvuga kaasneb ka selle kuritarvitamine.
Riigi Infosüsteemide Ameti andmetele tuginedes märkis ta, et möödunud aasta oli küberruumis pettuste aasta. „2025. aastal registreeritud kelmuskuritegude kahjudeks on kokku arvutatud 29 miljonit eurot,” ütles Akkermann ning lisas, et kurjategijad kasutavad pettuste läbiviimiseks üha enam tehisaru.
Tema sõnul ei piisa pettuste ennetamisel enam üksnes inimeste teadlikkuse tõstmisest, sest kuritegelik tehnoloogia areneb väga kiiresti. „Pettuse tehnoloogiagi areneb pöörase kiirusega ning selle õnge langevad nii finantsvaldkonna tippspetsialistid kui ka ülikoolide õppejõud,” nentis ta.
Akkermann rõhutas, et finants- ja küberkuritegevus on muutunud kurjategijate jaoks äärmiselt tulusaks ja madala riskiga tegevuseks. „Kui vaadata vahemikke, kui suureks finantskuritegevuse mahtu hinnatakse, siis risk tulust ilma jääda on kurjategijatele suhteliselt olematu, 1–4%,” ütles ta, tuues välja, et riigil õnnestus eelmisel aastal konfiskeerida vaid 4 miljonit eurot.
Rahanduskomisjoni esimehe hinnangul seisneb probleem mitte niivõrd karistusnormide puudumises, vaid õiguskaitseasutuste võimekuses. „Küsimus on selles, kas meie õiguskaitseorganid suudavad küberkurjategijad kohtu ette tuua ja kas nende kuritegelikul teel omandatu saab ära võtta,” ütles Akkermann ning lisas, et senine praktika sellele lootust ei anna.
Ta rõhutas vajadust anda korrakaitseorganitele digikeskkonnas tõhusamad tööriistad ja õigused. „Me peame andma korrakaitseorganitele jälitamisel sarnased võimalused, kui on küberkurjategijatel rahaga minema saamiseks,” ütles Akkermann, rõhutades, et see eeldab ka põhiõiguste riive uuesti ja proportsionaalset läbimõtlemist. „Me peame panema kurjategijate kasutatava tehisaru vastu korrakaitsjate tehisaru,” leidis ta.
Ettekande lõpetuseks märkis Akkermann, et digiriigina seisab Eesti küberkuritegevuse eesliinil ning peab olema valmis oma digitaristut ka kaitsma.
Swedbanki finantskuritegude tõkestamise divisjoni direktor Raul Vahtra hoiatas oma ettekandes, et Eesti on sattunud massilise pettuste rünnaku alla ning digikeskkonna turvalisus on tõsise surve all.
„Me ei tunne enam ennast turvaliselt digikeskkonnas, me oleme sattunud massilise pettuste rünnaku alla,” ütles ta, rõhutades, et tegemist ei ole üksnes Eesti, vaid ülemaailmse probleemiga. Ta märkis, et oma pika töökogemuse jooksul pole ta varem midagi sellist näinud. Vahtra lisas, et pettused on kujunenud ülemaailmseks pandeemiaks, mille tekitatud kahjusid hinnatakse triljonitesse dollaritesse.
Ettekandja tõi esile, et ka Eesti statistika ei peegelda tegelikku olukorda. „Ametlikud kahjud ulatasid 29 miljoni euroni, aga need ei kajasta tegelikku olukorda,” ütles ta, viidates asjaolule, et paljud ohvrid ei pöördu häbi või lootusetuse tõttu politseisse.
Tema hinnangul on pettuste plahvatusliku kasvu põhjus lihtne: kurjategijad on liikunud koos ühiskonnaga digikeskkonda. „Kurjategijat huvitab tulu ja kuriteo toimepanemisel arvestab ta saadavat kasu ja vahelejäämise riski,” ütles Vahtra, rõhutades, et küberkuritegevuses on risk väike, kuid kasu kordades suurem kui traditsioonilistes kuriteoliikides.
Eriti murettekitavaks pidas Vahtra tehisaru kasutuselevõttu kuritegelike ühenduste poolt. „See olukord ei lähe paremaks, see olukord läheb veel hullemaks,” ütles ta ning hoiatas, et tulevikus muutub üha keerulisemaks eristada pettust tegelikust suhtlusest. Tema sõnul on juba praegu kasutatud deepfake-tehnoloogiat ka Eesti presidendi imiteerimiseks pettusreklaamides.
Vahtra selgitas, et pettused toimivad ahelana, milles on roll paljudel osapooltel. „Pettuste tõkestamine ei ole ainult politsei või pankade probleem, vaid pettuse ahel on palju pikem,” ütles ta, kirjeldades andmete kogumist, petulõkse, ohvrite mõjutamist ja raha kiiret Eestist väljaviimist.
Ta rõhutas vajadust teha põhimõttelisi valikuid põhiõiguste, mugavuse ja turvalisuse vahel ning kutsus üles arutama, kas Eesti avatud andmekogud ja piiranguteta platvormid teenivad tänases olukorras ikka ühiskonna huve.
Vahtra tõi esile ka sideettevõtjate ja pankade rolli pettuste tõkestamisel. „Eelmine aasta tõkestasid Eesti kolm suuremat telekomiettevõtet kokku 35 miljonit petukõnet,” ütles ta, kuid lisas, et seda tehakse praegu vabatahtlikult, ilma seadusest tuleneva kohustuseta. Samuti märkis ta, et pankadel puudub praegu õigus peatada pettuse kahtlusega tehinguid, isegi kui on selge, et inimene on pettuse ohver.
Ettekande lõpetuseks rõhutas Vahtra, et pettustega võitlemiseks on vaja terviklikku lähenemist, riiklikku strateegiat ja inimeste teadlikkuse järjepidevat tõstmist. „Kui me päriselt tahame pettusi tõkestada, siis seda tuleb teha pettuse toimepanemise igas etapis,” ütles ta ning kutsus Riigikogu üles üle vaatama kehtivat õigusraamistikku.
Tema sõnul on tegutsemisega kiire. „Iga päev satub pettuse ohvriks kümneid inimesi,” ütles Vahtra, lisades, et vaid koordineeritud ja otsustav tegutsemine võimaldab muuta Eesti taas üheks maailma turvalisemaks riigiks ka digikeskkonnas.
Advokaadibüroo Widen nõunik Siim Tammer rõhutas oma ettekandes, et finantspettustega võitlemisel tuleb teha teadlik ja kaalutletud valik kodanike vabaduste ning riigi sekkumise vahel.
Tammeri sõnul ei ole pettused ühiskonnas uus nähtus. „Pettused on tegelikult ühiskonnas olnud kogu aeg,” ütles ta, tuues näiteid nii antiikajast kui ka lähiajaloost. Tema hinnangul on tänane probleem muutunud teravaks eeskätt seetõttu, et Eesti on tehnoloogiliselt arenenud ja avatud digiriik.
Tammer märkis, et Eesti e‑riigi tugevus on ühtlasi ka selle haavatavus. „Petturid on Eesti maailma avarusest lihtsalt üles leidnud,” ütles ta ning lisas, et asjaolu, et pettusi viiakse läbi puhtas eesti keeles, näitab nende tegevuse suurt kasumlikkust ja madalat vahelejäämisriski.
Oma ettekandes käsitles Tammer põhiseaduslikku dilemmat, mis kaasneb pettustega võitlemisel. „Paratamatult tõstatavad tänased valikud pettusega võitlemisel küsimusi, mida me ikkagi reguleerima asume ja mille arvel see tegelikult tuleb,” ütles ta. Tema sõnul tuleb otsustada, kas riik paneb suurema rõhu ennetavale kaitsele, mis võib tähendada põhiõiguste piiramist, või keskendub eeskätt rikkujate kiirele ja karmile karistamisele.
Tammer hoiatas kergekäeliste otsuste eest. „Vabadustega lihtsalt on nii, et neid võib olla üsna kerge loovutada, kuid tagasi võtta on neid juba oluliselt keerukam,” ütles ta, rõhutades, et emotsioonide ajel ei tohiks hakata kodanike õigusi piirama olukorras, kus kõiki olemasolevaid meetmeid pole veel täielikult rakendatud.
Kodaniku vaatenurka kommenteerides märkis Tammer, et pettuse ohvriks langenud inimese võimalused on piiratud. „Tsiviilkorras oma raha tagasinõudmine ei ole praktiline ega asjakohane, see kõik peab käima ikkagi süüteo raames,” ütles ta, rõhutades, et tegelik lootus kahju hüvitamiseks algab kuriteoteatest ja riigi tegevusest.
Samas tõdes Tammer, et praktikas jäävad paljud pettused lahendamata. „Enamik selliseid kuriteoteateid lõpevad süüdlast leidmata ja vastutusele võtmata,” ütles ta, viidates avalikkusesse jõudvale statistikale, kus kajastuvad suured kahjusummad, kuid mitte petturite tabamised.
Riigi vaatenurgast rõhutas Tammer, et õiguslik raamistik petturitega tegelemiseks on olemas. „Minu vastus küsimusele, kas meil on olemas õiguskeskkond petturitega tegelemiseks: jah, on küll,” ütles ta, tuues esile karistusseadustikus ette nähtud karistused kelmuse, investeerimiskelmuse ja rahapesu eest. Tema sõnul eeldab see aga petturite tegelikku kättesaamist.
Tammer tõi välja kolm peamist väljakutset: muutunud kuritegevus, tehnoloogiline haavatavus ja piiratud finantshariduse mõju. „Kuritegevus on muutunud ja karistusvõimekus ei pruugi olla vastavuses muutunud kuritegevusega,” ütles ta. Samuti seadis ta kahtluse alla finantshariduse võime ennetada keerukaid ja pikaajalisi pettuseskeeme.
Ettekande lõpus kutsus Tammer üles ettevaatlikkusele põhiõiguste piiramise osas ning suunas tähelepanu teenuseosutajate rollile. „See, et nad ei lase seda vara pangast füüsiliselt ära võtta, peaks tähendama ka seda, et nad ei lase seda vara ka elektrooniliselt pangast ära võtta,” ütles ta, pidades silmas panku ja tehnoloogiaettevõtteid.
Tema sõnul tuleks keskenduda probleemide allikale ning tugevdada nii turuosaliste vastutust kui ka õiguskaitseasutuste võimekust. „Organiseerijad tuleb lihtsalt kätte saada, nad tuleb Eestisse tuua, neile kiire ja karm karistus mõista,” rõhutas Tammer.
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna direktor ja külalisprofessor Priit Pikamäe rõhutas Riigikogus, et finantsvaldkonna küberkuritegevus kujutab endast rünnakut ühiskonna sisemisele rahule ning nõuab riigilt põhiseadusest tulenevalt otsustavat tegutsemist.
Pikamäe sõnul tuleneb riigi kohustus sekkuda otseselt põhiseaduse preambulist. „Põhiseaduse preambulist tuleneb riigile sekkumiskohustus sisemise rahu kindlustamiseks,” ütles ta, märkides, et sisemise rahu all tuleb mõista ka ühiskonda seestpoolt ohustavat kuritegevust, sealhulgas küberkuritegevust.
Lisaks rõhutas ta, et põhiseadus paneb riigile erilise kaitsekohustuse inimeste elu ja omandi suhtes. „Põhiseadus nõuab riigilt sellist normatiivset ja faktilist tegevust, mis võimaldab üksikisikute kaitset erinevate rünnakute vastu,” ütles ettekandja.
Pikamäe sõnul on finantsvaldkonna küberkuritegevus äärmiselt kompleksne nähtus, mille tõrjumine toob paratamatult kaasa põhiõiguste piiramise küsimuse. „Selle vastase võitluse abinõude rakendamisel tekib paratamatult põhiõiguste piiramise vajadus,” ütles ta.
Ettekandja selgitas, et põhiseaduse järgi on põhiõiguste piiramine lubatav vaid kindlate tingimuste täitmisel. „Vabaduspõhiõiguste piiramiseks peab esinema legitiimne eesmärk ning valitud abinõu peab olema sobiv, vajalik ja proportsionaalne,” rõhutas ta, lisades, et proportsionaalsuse põhimõte seob nii seadusandjat kui ka kõiki teisi avaliku võimu kandjaid.
Tema hinnangul on just proportsionaalsus finantsvaldkonna küberkuritegevuse vastaste meetmete puhul keskne küsimus.
Pikamäe tõi esile küberkuritegevuse erilise ohtlikkuse kriminoloogilisest vaatenurgast. „Taolise kuritegevuse organiseeritud olemus ja äärmine laiahaardelisus tähendab, et selle eest pole kaitstud mitte keegi,” ütles ta, rõhutades, et küberkuritegevus ohustab ühiskonda tervikuna, mitte üksnes üksikuid gruppe.
Samuti juhtis ta tähelepanu tekitatud kahjude ulatusele. „Küberkuritegevusega tekitatud kahjud küündivad Eestis kümnetesse miljonitesse eurodesse ning tihti jäävad ohvrid ilma igasugustest elatusvahenditest,” ütles ettekandja, seostades selle ühiskonna majandusliku julgeolekuga laiemalt.
Karistusõiguslikust aspektist rõhutas ta, et Eestis ei ole küberkuritegevuse osas karistatavuslünka, tuues välja, et kelmus, arvutikuriteod ja rahapesu on juba ammu kriminaliseeritud. Tema sõnul ei seisne probleemi tuum mitte niivõrd karistusnormide puudumises, vaid kuritegevuse pandeemilises levikus ja rahvusvahelises iseloomus. „Kuna küberkuritegevus ei tunnista riigipiire, on kurjategijate tabamine äärmiselt keeruline ja pikaajaline protsess,” märkis ettekandja.
Ettekande lõpus rõhutas Pikamäe Riigikogu keskset rolli. „Finantssektori küberkuritegevuse vastu astudes ei saa parlament neid küsimusi delegeerida täitevvõimule, vaid peab need otsustama ise seaduse tasandil,” ütles ta, viidates põhiseadusest tulenevale olulisuse põhimõttele. Kokkuvõttes kutsus ettekandja parlamenti üles otsustavusele. „Tegemist on ilmselgelt rünnakuga ühiskonna sisemisele rahule, mis nõuab riigilt põhiseaduse järgi otsustavat sekkumist,” ütles ta ning lisas, et iga viivitatud päev suurendab küberkuritegevuse ohvrite ringi ja ühiskonnale tekitatud kahju.
Ettekannete järel peetud läbirääkimistel võtsid sõna Lea Danilson-Järg Isamaa, Diana Ingerainen Eesti 200, Maris Lauri Reformierakonna, Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist. Lisaks esinesid sõnavõtuga Maria Jufereva-Skuratovski ja Peeter Ernits.
Istung lõppes kell 13.12.
Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]
