Riigikogus toimus täna Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Kas õigusriik on ohus?“ arutelu.

Ettekanded tegid Reformierakonna fraktsiooni esimees Kaja Kallas, Eesti Advokatuuri esimees Jaanus Tehver ning endine riigiprokurör ja ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liige Steven-Hristo Evestus.

Kaja Kallas märkis oma ettekandes, et Eesti on alates taasiseseisvumise ajast olnud õigusriik, kus on ülimaks reeglid, millele kõik kodanikud positsioonist sõltumata võrdselt alluvad. Ta tõdes, et võimuriigi paratamatu kaasprodukt on seevastu korruptsioon ning kontrollimatu võim jagab rahvatulu ümber võimu ja mitte rahva huvides.

„Ministrid kasutavad telefoniõigust, survestades oma alluvuses olevaid ametkondi tegema valitud ettevõtjatele soodsaid otsuseid. Ministrid seavad järjepidevalt kahtluse alla riigi toimimise usaldusväärsust, külvates kahtlusi ametkondade töö suhtes, aga ka õigusriigi üle valvavate institutsioonide tegevuse suhtes. Ja lõpuks, ministrid teatavad oma sammude õigustamiseks, et nende arusaam õigusriigist ongi teistsugune kui see, mis Eestis on seni kehtinud,“ tõi Kallas näiteid liikumisest õigusriigist kaugemale võimuriigi suunas.

Reformierakonna fraktsiooni esimees ütles, et õigusriik ei muutu võimuriigiks üleöö, vaid see toimub järk-järgult. „Skandaal skandaali järel muutuvad inimesed apaatsemaks, ametkonnad ja ametnikud alalhoidlikumaks,“ sõnas Kallas. Tema sõnul on ja peab jääma õigusriik Eesti elu ja Eesti edu aluseks. „Kui õigusriik on ohus – ja ma usun, et enamik meist mõistab neid ohte –, siis, lugupeetud saadikud, see on meie kõigi, eriti aga koalitsioonisaadikute käes,“ ütles Kallas.

Jaanus Tehver avaldas oma ettekandes arvamust, et õigusriigi põhialused seisavad Eestis kindlalt. „Ma julgen öelda, et õigusriigi põhimõtted on saanud osaks meie kultuurist ja identiteedist. See fakt iseenesest on kõige parem garantii, et need põhimõtted jäävad ka kestma,“ sõnas ta.

Siiski on Eesti Advokatuuri esimehe sõnul ühiskonnas laiem probleem usaldamatuse õhutamine läbi konfliktide otsimise ja nende võimendamise tänapäeva meedia vahendite ja viiside kaudu. See ei jäta tema hinnangul mõjutamata ka õigusriigi toimimise eeldusi. Tehver väitis, et Eestis on nii prokuratuur kui ka kohtud seadusandlikust ja täitevvõimust sellisel määral sõltumatud, et meil ei algatata ega menetleta mingisuguseid poliitilisi või muudest õigusvälistest ajenditest tingitud uurimisi või kohtuasju. Kohtute sõltumatus on tema sõnul Eestis ka kõigi rahvusvaheliste indikaatorite järgi väga hästi tagatud.

Tehver ütles lõpetuseks, et tema arvates õigusriik Eestis ohus ei ole. „Palun uskuge selle toimimisse! Usaldage selle reegleid ja institutsioone. Seadusandjana on teie võimuses õigusriigi põhimõtteid veelgi kindlustada ja, uskuge mind, see teenib pikas perspektiivis nii koalitsiooni kui ka opositsiooni, kõigi poliitiliste jõudude, meie kõigi huve,“ ütles Tehver Riigikogule.

Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liikme Steven-Hristo Evestuse hinnangul on mitmed õigusriigi eetilised aluspõhimõtted ja väärtushinnangud sattunud viimasel ajal löögi alla. Evestuse sõnul on korruptsioonivastane riikide ühendus GRECO andnud Eestile juhised, mis tuleb täita järgmise aasta juunikuuks. Üheks neist juhistest on see, et ministrite ja nende poliitnõunike tegevused peavad olema läbipaistvad ehk need peavad rajanema taas kord eetikal ja üldiselt aktsepteeritud väärtushinnangutel, märkis ta.

„Tänasel päeval me oleme olukorras, kus me oleme pidanud kõik, riigi kodanikud sealjuures, olema siis kas osapoolteks või siis hinnanguandjateks situatsioonis, kus me oleme kõik saanud täpsemalt teada, mida tähendab korruptsioonivastases seaduses lahti kirjutatud huvide konflikt või mida üldse tähendab korruptsioonioht,“ ütles Evestus. Ta lisas, et oleks oodanud õigusriigis otsuste põhjenduseks sisulisi selgitusi.

Evestuse sõnul ei ole me praegu siiski õigusriiki kaotamas. Ta ütles, et usub, et ametnikkond ei ole kellegi tahte järgi politiseeritud, et uurimisasutused ja prokuratuur on suutlikud oma igapäevases töös ja õigusemõistja ei ole kallutatud. „Aga ma arvan seda, et meie igapäevased eetilised aluspõhimõtted väärivad meeldetuletamist ja nende üle tuleb diskuteerida,“ lisas ta.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Paul Puustusmaa (EKRE), Mihhail Lotman (I) ja Kaja Kallas (R). Sõna võtsid ka Peeter Ernits (EKRE), Raimond Kaljulaid, Jürgen Ligi (R) ja Tarmo Kruusimäe (I).

Riigikogu võttis vastu ühe seaduse:

Valitsuse algatatud meretöö seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seadusega (56 SE) võetakse Eesti seadusesse üle kaks Euroopa Liidu direktiivi ja viiakse Eesti õigus kooskõlla Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) meretöö konventsiooni 2016. aastal vastuvõetud muudatustega.

Seaduse kohaselt peab reeder alla 24 meetri pikkustel kalalaevadel töötavate isikutega sõlmima meretöölepingu. Hetkel kehtib sellistel kalalaevadel töölepingu alusel töötavatele isikutele tavapärane tööõiguse regulatsioon. Meretööleping tagab töötajatele täiendava kaitse. Näiteks peab reeder tagama korrapärase toitlustamise ja meditsiinilise abi osutamise laeval. Kalalaeva all peetakse silmas laeva, mida kasutatakse kala kaubanduslikuks püügiks.

Seadusega kehtestatakse samuti finantstagatissüsteem nii laevapere liikme hülgamise kui ka laevapere liikmete tööõnnetusest ja kutsehaigestumisest põhjustatud kulude hüvitamiseks. Piisav finantstagatis peab olema kõigil reederitel, kelle laevadel peab olema meretöötunnistus. Finantstagatiseks võib olla vastutuskindlustus, pangagarantii või muu tagatis, mis võimaldab tagada hüvitise maksmise.

Seletuskirjas märgitakse, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega tagatise piisavuse hindamise ja suuruse arvutamise põhimõtted. Tagatise piisavust hindab Veeteede Amet meretöötunnistuse andmisel. Kõik Eesti lipu all sõitvad laevad, millel on meretöötunnistus, juba omavad vastutuskindlustust.

ILO meretöö konventsiooni muudatuse kohaselt on võimalik meretöötunnistuse kehtivuse lõppemisel olemasolevat tunnistust kuni viieks kuuks pikendada. Seda juhul, kui laev on edukalt läbinud ülevaatuse meretöötunnistuse uuendamiseks, kuid laevale ei ole kohe võimalik väljastada uut tunnistust. Kehtiva õiguse kohaselt tunnistuse pikendamise võimalus puudub.

Seadus jõustub üldises korras. Seaduse kohaselt kehtestatakse üleminekusäte, mille kohaselt alates 2020. aasta 1. jaanuarist loetakse alla 24 meetri pikkusel kalalaeval töötavate töötajatega sõlmitud tööleping meretöölepinguks. Kehtivad töölepingud tuleb seadusega vastavusse viia 2020. aasta 31. detsembriks.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 93 Riigikogu liiget.

Fotod istungilt.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Kristi Sobak
tel 631 6592, 51 906 975
e-post [email protected]
päringud [email protected]