Riigikogu pressitalitus

Normal
0
21

false
false
false

MicrosoftInternetExplorer4

st1:*{behavior:url(#ieooui) }

/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{
mso-style-parent:””;
font-size:10.0pt;”Times New Roman”;}

Õiguskantsler Indrek Teder esines Riigikogu ees ettekandega järelevalve teostamisest õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse, põhiõiguste ja –vabaduste järgimise üle ning seadusega pandud muude ülesannete täitmise üle. Õiguskantsler lähtus oma ettekandes põhiseaduse §-s 1 sätestatud igikestvast riigist ning põhimõttest, et kõik kolm riigivõimu – seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim – peavad tegutsema selle nimel, et tagada inimesele kuuluvad õigused ja vabadused. Indrek Teder: „Riigi toimimisel kiputakse mõnikord kõrvale jätma inimese põhiõigusi ja –vabadusi, inimlikku mõõdet, arvestades ainult otstarbekust. Kaldumine nn korravõimu domineerimismudelisse on eriti ohtlik väikeriigi puhul, kus iga põhiõiguse ebaproportsionaalne riive on nähtaval.“ Õiguskantsleri arvates on Eesti riikluse eesmärk säilitada inimene kui ühiskonna liige ja selle kaudu Eesti ühiskond. Ta nentis, et ühiskonna liikme ellujäämise eeldused on kahetised: ellujäämine korra tagamise mõttes ja ellujäämine füüsilise tervise mõttes.

Oma ettekandes osundas Teder puudustele kohtusüsteemis, aga ka kinnipidamisasutustes. Tederi arvates ei ole Eesti kohtusüsteemi menetlus inimesele arusaadav. Samuti ei nõustunud õiguskantsler Eestis leviva arusaamaga, et Euroopa Liidu õiguse domineerimine on absoluutne ja Eestil puudub selles osas igasugune suveräänne otsustusõigus. „Eestil ei ole mingit õiguslikku ega ka olemuslikku alust minna vastuollu põhiseaduse aluspõhimõtetega – loobuda suveräänsest õigusest kehtestada ise reegleid ja lahendada vaidlusi. Toetades Euroopa Liidu tugevnemist, ei tohi sellega kaasneda oht, et põhiõiguste kaitse tase väheneb. Sellise strateegilise kursi määramisel on ka parlamendil kanda oluline roll,“ ütles Teder.

Riigikogu liikmed esitasid õiguskantslerile palju küsimusi. Sõnavõttudega esinesid Riigikogu liikmed Urmas Reinsalu, Evelyn Sepp, Marek Strandberg, Jaanus Marrandi ja Väino Linde.

Sotsiaalkomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud töötuskindlustuse seaduse, tulumaksuseaduse ja tööturuteenuste ja –toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (295 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärgiks on laiendada koondamishüvitise saajate ringi, tõsta töötuskindlustushüvitise suurust ning võimaldada seda ka omal soovil ja tööandjaga kokkuleppel töölt lahkunud inimestele; tõsta töötutoetuse suurust; võimaldada tööga hõivatud inimesele töötust ennetava vahendina täiendkoolitust, mille maksumus tasutakse koolituse pakkujale töötukassa poolt; kaotada erisoodustusmaksu maksmise kohustus töötaja tasemekoolituse kuludelt, soodustades töötava elanikkonna õppimist ning kaotada erisoodustusmaksu maksmise kohustus terviseedendamise kuludelt, millega luuakse tingimused inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi tekkimiseks.  Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Lõpetati valitsuse algatatud maapõueseaduse ja säästva arengu seaduse muutmise seaduse eelnõu (298 SE) esimene lugemine. Muudatuste eesmärk on maapõueseadusesse lisada asjakohased sätted, et oleks tagatud põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas kehtestatava põlevkivi kasutamise aastamäära saavutamine. Põlevkivi kasutamise maht ning suunad on riiklikul tasemel kokku lepitud „Põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas 2008-2015”. Põlevkivi arengukava elluviimisel seatakse sihiks saavutada 2015. aastaks põlevkivi kaevandamise ülempiiriks 15 mln t aastas. Kuna kehtivatele lubadele kantud põlevkivi kaevandamise maksimaalne aastamäär kokku on 23,75 mln t, annab eelnõu õiguslikud võimalused lubadele märgitud aastamäära vähendamiseks. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Täiskogu istungi tööaja lõppemisetõttu jäi pooleli põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2008 – 2015 kinnitamise otsuse eelnõu (300 OE) esimene lugemine. Arutelu jätkub homme kell 14 algaval istungil.

Vt lisa stenogrammist: