Riigikogu ees esines õiguskantsler Indrek Teder, kes esitas Riigikogule ettekande järelevalve teostamisest õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse, põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle ning õiguskantsleri tegevusest ennetusasutusena. Ettekande peateema on Tederi sõnul parlament kui otsustaja. Oma sõnavõtus ütles Teder, et Eesti vajab inimeste põhiõiguste ja vabaduste paremaks tagamiseks haldusreformi – kohalike omavalitsuste sisulist tugevdamist, muutmist, mille üks traditsiooniliselt kaalumisväärne võimalus on nende arvu koomale tõmbamine. Ta pakkus välja, et kui piiride tõmbamine ei õnnestu, siis võiks kaaluda kohalike omavalitsuste ülesannete ülevõtmist riigi poolt, sest isikute põhiõigused peavad olema tagatud. „Kas tagajaks on riik või kohalik omavalitsus, see on isiku seisukohalt tõenäoliselt teisene küsimus,“ uskus Teder.
Riigikogus toimunud Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi raamlepingust tulenevate kohustuste täitmise aruteluga seonduvalt leidis õiguskantsler, et Riigikogu roll majandusraskustesse sattunud euroala riikide abistamisel peab olema suurem, kui vaid otsustamine üldgarantii suurima võimaliku summa üle. Ta rõhutas, et põhiseadus nõuab, et oluliste asjade otsustamine jääks parlamendile. „Parlament peab kontrollima valitsust, mitte vastupidi,“ märkis Teder. Ta lisas, et rahvas peab saama enda valitud esindajate läbi otsustada ka selle üle, kuidas majanduskriisis toimida. Ka opositsiooniparteide valijad peavad saama sõna sekka öelda.
Õiguskantsler mainis veel, et lahendamata on sõltuvushäiretega laste rehabilitatsiooniteenuse probleem, mis sisaldus tema ettekandes juba 2009. aasta sügisel. Samuti pole leidnud lahendust 2010. aasta juunis esitatud ettekandes sisaldunud ettepanekud sotsiaalhoolekandeseaduse muutmiseks, et tagada peavarju ja varjupaigateenuse kättesaadavus peavarjuta isikutele.
Oma esinemises puudutas õiguskantsler ka parlamendiliikmete immuniteedi küsimusi ning õigust kaitsta end võimalike meelevaldsete kriminaalsüüdistuste eest.
Tederi sõnul puudutavad eeltoodud näited parlamendi eelmist koosseisu. Teder lootis, et käesolev koosseis näitab Eestit parlamentaarse riigina, kus parlament kasutab talle põhiseadusega antud õigusi, debateerib ja otsustab.
Riigikogu fraktsioonide nimel esinesid sõnavõttudega Marko Pomerants, Deniss Boroditš, Rait Maruste ja Andres Anvelt.
Riigikogu lõpetas Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud
äriseadustiku ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (
75 SE) teise lugemise. Eelnõu peamiseks eesmärgiks on viia Eesti õigus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastavate direktiividega. Ülevõetavate direktiivide eesmärk on aidata kaasa ELi konkurentsivõime suurendamisele, vähendades selleks Euroopa äriühinguõiguse direktiividest tulenevat halduskoormust. Muudatused hõlmavad äriühingute aruandlus- ja dokumenteerimisnõuete vähendamist, sh ka ema- ja tütarettevõtjate ühinemiste korral, aga ka teavitamisnõuete kaasajastamist. Lisaks on samasugused muudatused tehtud osaliselt ka piiriüleste ühinemiste direktiivis. Kapitalinõuete direktiivi muudatused võimaldavad liikmesriikidel vähendada aruandluskohustust aktsiaseltsi asutamisel ja aktsiakapitali suurendamisel, kui need toimuvad ühinemise või jagunemise käigus. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud
ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (
61 SE). Ettepaneku poolt hääletas 43 ja vastu 35 Riigikogu liiget. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja.
Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud
sotsiaalhoolekande seaduse § 22² täiendamise seaduse eelnõu (
62 SE) esimene lugemine. Eelnõu arutelu jätkub homme kell 14 algaval istungil.
Istungi stenogramm on internetis
siin.
Riigikogu pressitalitus
