Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu tänasel istungil oli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu teemal „Vabadusele, õiglusele ja õigusele rajatud riik“.

Ettekande tegid Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalosakonna endine kriminaalasjade uurija, Maksu- ja Tolliameti endine erimenetluse jurist Kert Kingo, advokaadibüroo Tibar ja Partnerid vandeadvokaat Urmas Simon, Harju maakohtu kauaaegne kohtunik Leo Kunman ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Martin Helme.

Kert Kingo sõnul on sisekontrolliüksuste töötajad võimetud korruptsiooniga võitlema, sest nad peavad lähtuma seadusest, kuid ühtlasi arvestama oma tööandjaga. Kingo ütles, et just juhtide puhul on korruptsioonioht kõige suurem ja ükski juht ei soovi, et tema asutuses korruptsioon avastataks, mistõttu sisekontrolliosakonnad end praegusel kujul ei õigusta.

Urmas Simon rääkis prokuratuuri tööst ja kohtueelsest menetlusest. Vandeadvokaadi ettepaneku järgi võiks prokuratuuri kohtueelsest menetlusest lahutada ja toimiku peaks kokku panema politsei ilma prokuratuurita. Prokuratuur võiks tema hinnangul üksnes kohtus riiki esindada. Samuti peaks Simoni sõnul olema prokuratuuri tegevuse üle suurem kontroll.

Leo Kunman keskendus oma ettekandes õigusemõistmisele isiklikust vaatevinklist. Kunmani sõnul tuleks prokuratuuri juht valida avalikul konkursil ja seejärel mõelda ka sellele, kes prokuratuuri üle järelevalvet peaks teostama. Veel avaldas Kunman arvamust, et Riigikohus võiks põhjendada, kui otsustab kriminaalasja menetlusse mitte võtta.

Martin Helme tegi ettepanekuid kohtusüsteemi ja prokuratuuri töö muutmiseks. Tema sõnul peaks rahvas saama Riigikohtu kohtunikke valida, kohtunikuamet peaks olema tähtajaline ja tuleks luua vandemeeste kohus. Riigikokku tuleks tema sõnul luua erikomisjon, millel oleks õigus teha ettepanek kohtuotsuses seadust rikkunud kohtuniku ametist vabastamiseks. Veel toonitas Helme, et kriminaalmenetlusele tuleks kehtestada tähtajad.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist, Andres Herkel Vabaerakonna fraktsioonist, Raivo Aeg Isamaa fraktsioonist, Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist ja Peeter Ernits.

Riigikogus läbis teise lugemise kaks eelnõu:

Riigikaitsekomisjoni algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõuga (654 SE) viiakse seadus kooskõlla ELi vastava direktiiviga, millega muudetakse nõukogu vastavat direktiivi relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (tulirelvadirektiiv).

Eelnõuga lisatakse seaduse kohaldamisalasse hoiatus-, signaal- ja akustilised relvad, millele seni reegleid kehtestatud ei ole. Kavandatavad seadusmuudatused võimaldavad kooskõlas ELis kehtivate nõuetega ka Eestis selliseid relvi käidelda, sh valmistada ja parandada. ELis kehtestatakse 2018. aasta septembrist sellistele relvadele ühtsed tehnilised nõuded. Samuti kehtestatakse tulirelvade ja nende osade markeerimisele ELis ühtsed nõuded. Selleks, et ka Eesti ettevõtjad saaksid relvi valmistada või nõuetekohaselt markeerituna müüa, on oluline seadust vastava regulatsiooniga täiendada. Eelnõuga täpsustatakse tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona markeerimise nõudeid. Peale riigisiseste nõuete tuleb alates 14. septembrist 2018. aastal turule lastavate tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona markeerimisel arvestada Euroopa Komisjoni kehtestatud tehniliste nõuetega.

Komisjon viis teise lugemise käigus eelnõusse sisse hulga muudatusi. Eelnõu täiendati sättega, mille järgi ei pea relvaeksami sooritanu piiratud käibega akustilise relva, gaasirelva, pneumorelva ega külmrelva soetamiseks või omamiseks uut eksamit sooritama.

Maaelukomisjoni algatatud tulumaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (648 SE) näeb ette jätta erisoodustuse alt välja kulutused, mida tööandja teeb töötajatele tööl käimisega seotud ühistranspordi piletihinna hüvitamiseks. Erand ei kehti taksoveo kohta. Seletuskirjas öeldakse, et muudatus annab võimaluse tagada töölkäijatele soodsamad tingimused ning toetab kaudselt ka kommertsliinide jätkamist ja olemasoleva liinivõrgustiku toimimist.

Teise lugemise käigus täiendati eelnõu sättega, mille kohaselt ei maksustata tulumaksuga Euroopa Liidu struktuuritoetusest füüsilisele isikule makstavat toetust kinnistule vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitamiseks või kogumismahuti paigaldamiseks. Sätet rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. juunist.

Fotod istungilt.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata: https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6353, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside