Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu arutas tänasel istungil Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimusena Eesti maksusüsteemi tulevikku.

Ettekande pidasid Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi, Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja maksunduse töörühma liige Jaan Puusaag ning Ernst & Young Eesti partner Ranno Tingas.

Jürgen Ligi kritiseeris oma sõnavõtus erakondade valmisprogramme maksude osas. „Probleemide lahendamisega tegelikult need valimislubadused ka seekord väga ei tegele. Eesmärk on pigem ikkagi erakondlik kasu,“ ütles Ligi. Tema hinnangul peaks sellises olukorras üksteisele otsa ja peeglisse vaatama ning meenutama, et maksusüsteemi mõte on ikkagi koguda riigi tegevuseks vajalik hulk raha. Seda on vaja teha majandust võimalikult vähe häirival moel, et mitte suurendada ebavõrdsust.

Ligi sõnul ei tohiks muuta individuaalseid- ja eravalikuid maksumaksja asjaks. Tema hinnangul ei tohiks olla erisoodustust, sest selleks on palk. „Erandid vähendavad maksubaasi ja see survestab riiki makse tõstma,“ selgitas Ligi. Ta märkis, et maksusüsteemi üks põhiline väärtus on võimalikult madalad maksumäärad ja lai maksubaas.

Ligi peatus oma ettekandes ka erakondade vaadetel käibemaksule, tööjõumaksudele, tarbimismaksudele, tulumaksule, alkoholiaktsiisile, maksuvabale miinimumile.

Jaan Puusaag tõi Riigikogu ette tööandjate ettepanekud. Nendeks on: lihtsus, suurte maksumaksjate arvu kasvatamine, vigade parandus ja konkurentsivõime tagamine (aktsiisid, tulumaksumiinimum), tervisekulude maksuvabastus ning sotsiaalmaksulagi.

Puusaag ütles, et tööandjate ootustest olulisim on see, et maksukoormus ei tohiks enam tõusta. Tööandjad on seisukohal, et tulumaksuvaba miinimum tuleks ühtlustada kõigile, minna tagasi lihtsa ja arusaadava süsteemi juurde. Puusaag ütles, et seitse protsenti tööandjaist maksab 93 protsenti kogu maksutulust. See on ligi 7000 ettevõtet, samas kui Eestis on pisut üle 100 000 ettevõtte. „Igasugune peenhäälestus ja aktsiiside siia-sinna liigutamine ei mõjuta nii palju, kui mõjutab selle seitsme protsendi kasvatamine näiteks kaheksale protsendile. See peaks olema riigi suund ja teravik,“ ütles Puusaag.

Ranno Tingas sõnas, et kõige tähtsam on see, et Eesti maksupoliitika peaks toetama Eesti riigi suurt visiooni. Riigil peab olema selgus, kuhu ta liigub ja millised on need probleemid, mida tahetakse maksupoliitikaga lahendada. „Siis me saame rääkida sellest suurest ja terviklikust maksupoliitikast.“

Oluliste märksõnadena peatus Tingas ka maksusüsteemi stabiilsusel ja prognoositavusel ning lihtsusel. „Maksusüsteem ei pea olema primitiivne, aga igasugune keerukus maksusüsteemis peaks olema tõsiselt kaalutletud ja põhjendatud ja ta peaks teenima mingit suuremat eesmärki,“ ütles Tingas.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kersti Sarapuu (KE), Andres Herkel (EVA), Maris Lauri (RE), Sven Sester (I), Jüri Adams (EVA), Aivar Sõerd (RE) ja Peeter Ernits.

Riigikogu võttis vastu ühe seaduse:

Valitsuse algatatud väetiseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (639 SE) lihtsustab väetiste registreerimist, muutes näiteks soodsamaks uute ja väikestes kogustes müüdavate väetiste Eesti turule toomise.

Seaduse üheks eesmärgiks on tagada tõhus järelevalve „EÜ VÄETIS” märgistusega väetiste üle riigisisesel turul. Edaspidi peavad kõik Eestis tegutsevad väetisekäitlejad, kaasa arvatud märgistusega „EÜ VÄETIS“ toote turustajad, esitama majandustegevusteate, mille alusel kantakse käitleja ja tema müüdav väetis registrisse. See võimaldab saada väetiseregistrist tegelikke ja ajakohaseid andmeid Eesti väetiseturust.

Seadusega ajakohastatakse käideldavate väetiste riigilõivusüsteemi, mille tulemusena väheneb nii väetise käitlejate riigilõivu arvestamise ja tasumisega kaasnev halduskoormus kui ka järelevalveasutuse poolt andmete kontrollimisega kaasnev aja- ja ressursikulu. Muudatuste kohaselt tasub väetise käitleja väetise nõuetekohasuse järelevalvetoimingute eest riigilõivu väetise käitlemisega alustamise aastal ning igal sellele järgneval sama väetise käitlemise aastal.

Lisaks kaovad lõivud, mis on ette nähtud väetise registrisse kandmise, registrikande muutmise ja kinnitatud väljavõtte eest. Riigilõivu tuleb edaspidi maksta üks kord aastas senise kahe korra asemel. Seega muutub riigilõivude arvestus oluliselt lihtsamaks.

Seaduse poolt hääletas 67 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu ka ühe otsuse:

Riigikohtu esimehe algatatud Riigikogu otsuse „Riigikohtu liikme Jaak Luige kohtunikuametist vabastamine“ eelnõuga (801 OE) vabastatakse riigikohtunik Jaak Luik kohtunikuametist. Kaaskirjas märgitakse, et 25. jaanuaril 2019 esitas riigikohtunik Jaak Luik Riigikohtu esimehele avalduse, paludes teha Riigikogule ettepanek tema ametist vabastamiseks alates 1. detsembrist 2019 omal soovil seoses pensionile jäämisega.

Läbirääkimistel võttis sõna Jaanus Karilaid (KE).

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 64 saadikut, erapooletuks jäi 2.

Tööaja lõppemise tõttu lükkus homsele istungile kolme eelnõu arutamine. Nendeks on Valitsuse algatatud Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja teiste seaduste täiendamise seaduse (Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust) eelnõu (781 SE), Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Eestis tehtud vahekohtu otsuste täidetavaks tunnistamise menetluse loomine) eelnõu (749 SE) ning Vabaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele, et kehtestada sanktsioonid seoses Ukraina aluste ründamise ja hõivamisega Kertši väinas“ eelnõu (782 OE).

Istungi stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Fotod istungist

Riigikogu pressiteenistus
Veiko Pesur
tel 631 6353, 55 590 595
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Tagasiside