Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogus läbis tänasel istungil esimese lugemise valitsuse algatatud eelnõu, mis võimaldab koolist ja lasteaiast välja arvata Ukraina sõjapõgenikest lapsed, kes on Eestist juba lahkunud ega vaja enam kooli- või lasteaiakohta.

Valitsuse algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse, kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (231 SE) võimaldab lasteaiast ja koolist välja arvata Ukraina sõjapõgenikest lapsed, kes on ilma lasteaeda või kooli teavitamata Eestist lahkunud. Seletuskirja kohaselt lahkub osa Eestisse saabunud ja siin lasteaia- või koolikoha saanud Ukraina lastest koos oma peredega kas teistesse riikidesse või koju tagasi, kuid tihti ei teavitata lahkumisest kooli või lasteaeda.

Praegu saab riigist lahkunud lapse, kes õppe- ja kasvatustegevuses enam ei osale, lasteaiast või koolist välja arvata üksnes lapsevanema taotlusel. Eelnõuga nähakse seadustes ette täiendav alus, mis võimaldab nii koolieelsest lasteasutusest, üldhariduskoolist kui ka kutseõppeasutusest lapse välja arvata ka lapsevanema taotluseta, kui ta tegelikult Eestis ei viibi ja tema Eesti elukoha andmeid ei ole rahvastikuregistris.

Lisaks viiakse eelnõuga koolieelse lasteasutuse seadusesse ja kutseõppeasutuse seadusesse tervikloetelu lasteaiast või koolist väljaarvamise alustest. Sellist loetelu ega selgeid väljaarvamise aluseid ei ole neis seadustes praegu sätestatud.

Menetlusest langes välja 12 eelnõu

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (9 SE), mille eesmärk oli vähendada võõrkeelse õppe mahtu Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides. Algatajad soovisid muudatusega peatada kõrghariduse ingliskeelseks muutumise ning parandada seeläbi vähemalt osaliselt õppekvaliteeti ja lõpetajate vastavust Eesti tööturu nõudmistele.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Margit Sutrop Reformierakonna fraktsioonist.

Kultuurikomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 56 ja selle vastu oli 20 Riigikogu liiget, seega langes eelnõu menetlusest välja.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (16 SE), millega sooviti pikendada õppelaenu tagasimaksmise tähtaega, tõsta õppelaenu mahtu, näha ette, et õppelaenu saavad ainult Eesti ja Eestis õppivate teiste Euroopa Liidu riikide kodanikud, ning sätestada, et Eestis õppivate Eesti kodanike puhul pole käendust ega tagatist tarvis. Lisaks nägi eelnõu ette, et riik kustutab õppelaenust poole, kui laenusaaja loodud perekonnas on üks, ning kogu laenu, kui laenusaaja loodud peres on vähemalt kaks alaealist last.

Läbirääkimistel võtsid sõna Helle-Moonika Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Tõnis Lukas Isamaa fraktsioonist.

Kultuurikomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamise poolt oli 58 ja selle vastu hääletas 21 Riigikogu liiget.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Rene Koka ja Siim Pohlaku algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (32 SE), millega sooviti langetada käibemaksumäär 17 protsendile, et vähendada maksukoormust ja leevendada inflatsiooni mõju elanike ostujõule.

Läbirääkimistel võttis sõna Rene Kokk Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Rahanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 47 ja selle vastu oli 31 Riigikogu liiget.

Riigikogus ei leidnud toetust Isamaa fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda plaanist tõsta majutusasutuste käibemaksu“ eelnõu (39 OE), millega sooviti teha valitsusele ettepanek loobuda majutusasutuste käibemaksu tõstmisest.

Lõpphääletusel oli eelnõu vastuvõtmise poolt 25 ja selle vastu üks Riigikogu liige. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält.

Riigikogu ei võtnud vastu ka Isamaa fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda maksutõusudest ja kehtestada meetmed Eesti ettevõtluskeskkonna arendamiseks“ eelnõu (64 OE), millega sooviti teha valitsusele ettepanek ära jätta maksutõusud ning töötada välja ja kehtestada meetmed Eesti ettevõtluskeskkonna arendamiseks.

Läbirääkimistel võttis sõna Mart Maastik Isamaa fraktsioonist.

Eelnõu poolt hääletas 20 Riigikogu liiget, samas kui vastuvõtmiseks vajanuks see koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (22 SE), millega sooviti tõsta koolilõuna miinimummaksumus õpilase kohta ühelt eurolt kahele eurole päevas. Algatajate sõnul ei ole kõrge inflatsiooni ja kiire hinnatõusu tõttu seniste summade eest võimalik koolitoidu kvaliteeti hoida. Toetuse alammäära suurendamine aitaks nende sõnul tagada, et koolilõuna oleks tervislik ja maitsev ning õpilastele jätkuvalt tasuta kättesaadav. Viimati tõstis riik koolilõuna toetuse alammäära 2018. aastal.

Läbirääkimistel võttis sõna Vadim Belobrovtsev Keskerakonna fraktsioonist.

Kultuurikomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 43 ja selle vastu hääletas 15 Riigikogu liiget.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Isamaa fraktsiooni algatatud keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (20 SE), millega sooviti tugevdada eesti keele positsiooni riigikeelena ning tagada, et eesti keel oleks ühiskonnas peamine teabe- ja suhtluskeel. Eelnõuga sooviti teha muudatused, mis puudutavad avalik-õiguslike juriidiliste isikute eestikeelset asjaajamist ning võõrkeelsete kaubamärkide, audioreklaami ning riigi- ja omavalitsuse asutuste veebiaadresside eestikeelsust. Lisaks sooviti eelnõuga laiendada keelenõudeid neile platvormitööd tegevatele inimestele, kes teenusesaajatega vahetult suhtlevad.

Läbirääkimistel võttis sõna Tõnis Lukas Isamaa fraktsioonist.

Kultuurikomisjoni ettepanekut eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata toetas 50 ja selle vastu oli 10 Riigikogu liiget.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Keskerakonna fraktsiooni algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (141 SE), millega sooviti tõsta lastega perede toimetuleku parandamiseks esimese ja teise lapse toetus 80 eurolt 100 eurole kuus. Samuti nägi eelnõu ette lapsetoetuste indekseerimise, et toetus oleks elatustaseme tõusuga proportsionaalne ning selle suurust ei peaks igal aastal eraldi muutma.

Läbirääkimistel võttis sõna Tanel Kiik Keskerakonna fraktsioonist.

Sotsiaalkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamise poolt oli 41 ja selle vastu hääletas 18 Riigikogu liiget.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Keskerakonna fraktsiooni algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (206 SE), millega sooviti tõsta lastega perede toimetuleku parandamiseks esimese ja iga järgneva lapse eest makstav toetus 150 eurole kuus. Praegu makstakse lapsetoetust esimese ja teise lapse kohta 80 ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100 eurot kuus. Samuti nägi eelnõu ette lapsetoetuste indekseerimise, et toetus oleks elatustaseme tõusuga proportsionaalne ning selle suurust ei peaks igal aastal eraldi muutma.

Läbirääkimistel võttis sõna Andre Hanimägi Keskerakonna fraktsioonist.

Sotsiaalkomisjoni ettepanekut eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata toetas 42 ja selle vastu oli 21 Riigikogu liiget.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (21 SE), mis oleks kaotanud elektroonilise hääletamise võimaluse Riigikogu, kohalike volikogude ja Euroopa Parlamendi valimistel. E-hääletus võeti Eestis kasutusele 2005. aastal.

Läbirääkimistel võttis sõna Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamise poolt hääletas 41 ja selle vastu oli 15 Riigikogu liiget.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Ants Froschi ja Rain Epleri algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (74 SE), mis oleks keelanud valimisliitude osalemise kohalikel valimistel. Ettepaneku kohaselt saanuks kohalikesse volikogudesse kandideerida kas erakonna nimekirjas või üksikkandidaadina.

Läbirääkimistel võttis sõna Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata toetas 44 ja selle vastu hääletas 15 Riigikogu liiget.

Samuti lükkas Riigikogu esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Jaak Valge, Varro Vooglaiu, Leo Kunnase, Henn Põlluaasa ja Helle-Moonika Helme algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (77 SE), millega sooviti taastada kohalike rahvahääletuste korraldamise võimalus. Eelnõu kohaselt saanuks kohaliku rahvahääletuse algatada volikogu või vähemalt 10 protsenti volikogu valijatest ning rahvahääletuse tulemus olnuks siduv, kui sellel osaleb vähemalt 30 protsenti omavalitsuse valimisõiguslikest elanikest.

Läbirääkimistel võttis sõna Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata toetas 40 ja selle vastu hääletas 17 Riigikogu liiget.

Istung lõppes kell 22.29.

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil. (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside