Riigikogu võttis 77 poolthäälega vastu riigikaitsekomisjoni esitatud otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO alalise merejõudude grupi koosseisus” (377 OE). Otsus võimaldab 2013. aastal kasutada kuni 15 kaitseväelast NATO alalise merejõudude grupi SNMG1 (Standing NATO Maritime Group 1) koosseisus. Eesti kaitseväelased osalevad operatsioonidel Saksamaa Liitvabariigile kuuluvatel sõjalaevadel. Eesti kaitseväelaste ülesannete hulka kuuluvad, lisaks tavapärastele meresõiduga kaasnevatele meeskonnategevustele, laevade turvalisuse tagamine, seda vastavalt operatsioonide Ocean Shield ja Active Endeavour rahvusvahelisele mandaadile, et tuvastada piraatlusega tegelevaid laevu. Otsus jõustub selle allakirjutamisel.

Justiitsminister Hanno Pevkur esines Riigikogu ees ettekandega “Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018” 2012. aasta eesmärkide täitmisest. Justiitsminister käsitles oma ettekandes kriminaalpoliitika arengusuundade kaht peamist põhimõtet: vajadust ehitada kriminaalpoliitika üles kvaliteetsetele uuringutele ja akadeemilistele teadmistele ning vabakonna kaasamist kriminaalpoliitikaga tegelemisel. Pevkur rõhutas, et tõhusam, kui lihtsalt probleeme likvideerida, on kuritegevuse vastu võidelda ennetades. Ta lisas, et seetõttu on kriminaalpoliitika kujundamisse kaasatud igal aastal aina enam akadeemilisi eksperte. Suuremate ettevõtmistena märkis ta karistusseadustiku revisjoni ning kriminaalmenetluse seadustiku ülevaatamist, mille fookus on isikute põhiõigustel. Uuringute vallas on arendatud ministeeriumi enda analüüsivõimet ja tellitud uuringuid ülikoolidelt. „Kokkuvõttes tähendab see, et kriminaalpoliitika muutub nii suures osas kui võimalik tõenduspõhiseks: me peame valima ja rahastama selliseid poliitikameetmeid, mis ennast tõestavad ning hoiduma raha matmisest sinna, kus sellel mõju ei ole või on mõju isegi negatiivne,“ ütles minister. Kaasamise näidetena tõi minister välja mullu tööle hakanud vabatahtlike tugiisikute programmi vanglast vabanenutele, mida korraldatakse koostöös kirikute nõukoguga, aga ka hea koostöö Riigikogu õiguskomisjoniga.

Kriminaalpoliitika peamise eesmärgina nimetas justiitsminister jätkuvalt kuritegevuse vähendamist – see tähendab ohvriks langemise, kuritegudega seotud kahjude, ohvritele põhjustatud kannatuste jne vähendamist. Pevkuri väitel langes vastavalt küsitlusele 2012. aastal kuriteo ohvriks 8 % inimestest, 2010. aastal oli see protsent 12. Registreeritud kuritegevuse statistika näitab, et 2012. aastal registreeriti 4 % (40 816 kuritegu) vähem kuritegusid kui 2011. aastal (42 567 kuritegu) ning 29 % vähem kui nt 2003. aastal.

Minister puudutas veel vangide arvuga, mis on jätkuvalt Euroopa üks suurimaid, seotud probleeme, alaealiste kuritegevuse ennetamist, aga ka alkoholismiravi väljaarendamist ja kasutuselevõttu karistussüsteemis.

Riigikogu fraktsioonide nimel esinesid sõnavõttudega Marika Tuus-Laul, Neeme Suur, Marko Pomerants ning Igor Gräzin.

Riigikogus jäi vastu võtmata Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud otsus ettepaneku tegemise kohta Vabariigi Valitsusele (344 OE). Otsuse poolt hääletas 31, vastu 13 ja erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige. Otsus ei leidnud toetust, kuna vajas vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust (51 häält).

Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (339 SE) esimene lugemine jäi täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu pooleli. Arutelu jätkub homme, 27. veebruaril kell 14 algaval istungil.

Loe lisa istungi stenogrammist:

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside