Riigikogus läbis teise lugemise hobuste võistlusi ning esimese lugemise teaduseetikat puudutav eelnõu.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud põllumajandusloomade aretuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (551 SE), millega võetakse uuesti üle Euroopa Liidu vastav direktiiv ja kehtestatakse regulatsioon hobuste võistlustele, mis seaduse uue redaktsiooni vastuvõtmisega ekslikult välja jäi.

Eelnõu kohaselt kehtestatakse hobuslaste võistlustingimused ja selle korraldamise eelteavituse nõuded. Võistlustingimustes ei tohi teha vahet Eestis registreeritud ja siit pärit hobuslase ning teise liikmesriigi hobuslase vahel. Nõue ei kehti tõu parandamise võistlustel ega traditsioonilistel üritustel. Eelnõu järgi peab võistluse korraldaja hiljemalt 15. detsembriks teavitama Põllumajandus- ja Toiduametit järgmisel aastal kavandatavast võistlusest.

Esimese lugemise läbis üks eelnõu

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu (554 SE), mis sätestab esimest korda seaduse tasemel teaduseetika üldised põhimõtted ja kohustused ning Eesti Teadusagentuuri ülesanded selle korraldamisel. Teadusagentuuri juurde luuakse teaduseetika komitee, mis hakkab kooskõlastama näiteks inimuuringute läbiviimist.

Eelnõuga korrastatakse teaduse riigipoolset rahastamist. Senine baasfinantseerimine kujundatakse ümber tegevustoetuseks, mis jaguneb baasrahastuseks ja tulemusrahastuseks. Baasrahastuse määramisel arvestatakse asutuse viimase kolme aasta rahastust, tulemusrahastuse puhul aga asutuse tulemusi. Olulise muudatusena jaotatakse tegevustoetuse maksmine edaspidi kahe ministeeriumi vahel – riigi ja avalik-õiguslike teadus- ja arendusasutuste tegevustoetust maksab ka edaspidi Haridus- ja Teadusministeerium, erasektori teadus- ja arendusasutuste tegevustoetuse maksmine läheb üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.

Kõik teadus- ja arendusasutused peavad tegevustoetuse ja riiklike uurimistoetuste saamiseks olema positiivselt evalveeritud. Evalveeritud ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide teadustöö kvaliteedi hindamine toimub edaspidi institutsionaalse akrediteerimise raames, et vähendada õppeasutuste hindamistega seotud koormust ja bürokraatiat.

Uuendatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegilist juhtimist. Valitsusele nõuandva teadus- ja arendusnõukogu töölauale jõuab selgemalt innovatsioonipoliitika. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eest vastutavatele ministritele nõuandvate teaduspoliitika ja innovatsioonipoliitika komisjonide asemel luuakse ministeeriumite ülene teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjon. Riigikantseleile antakse ülesanne koordineerida avaliku sektori innovatsioonialaseid tegevusi. Samuti täpsustatakse ministeeriumide ülesandeid oma valitsemisala teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonitegevuste planeerimisel, korraldamisel ja rahastamisel ning vastava info edastamisel Haridus- ja Teadusministeeriumile.

Uue osapoolena teadus- ja arendustegevuse riiklikul korraldamisel sätestatakse seaduses rakendusuuringute keskus.

Seaduse jõustumise ajaks on planeeritud 2025. aasta 1. september.

Läbirääkimistel võttis sõna Heljo Pikhof (SDE).

Üks eelnõu langes menetlusest välja

Riigikogu liikmete Rain Epleri, Arvo Alleri, Mart Helme, Varro Vooglaiu ja Rene Koka algatatud jahiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (567 SE) sooviti jahiseadusesse viia muudatus, mille kohaselt võib jahitunnistust omav isik surmata nuhtlusisendi ja uluki, kes kahjustab isiku omandis olevat vara või ohustab otseselt isiku ja tema lähedaste elu ja tervist. Eelnõu järgi ei vaja isik sellises olukorras jahiluba.

Läbirääkimistel võttis sõna Mart Helme (EKRE).

Keskkonnakomisjoni ettepaneku poolt eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata hääletas 34 ja vastu oli 15 Riigikogu liiget. Sellega langes eelnõu menetlusest välja.

Ühe eelnõu arutelu jäi ära

Ettekandja puudumise tõttu ei olnud võimalik arutada Riigikogu liikmete Rain Epleri, Kert Kingo ja Arvo Alleri algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (552 SE), mille eesmärk on Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses selgemalt paika panna valitsuse liikmete ning muude isikute Riigikogu komisjoni ilmumise ja dokumentide esitamise kohustuste täitmise reeglistik ning sanktsioonid kohustuste mittetäitmise puhuks.

Täna kehtiva seaduse järgi on Riigikogu komisjonidel õigus kutsuda komisjoni ette valitsuse liikmeid ja muid isikuid ning nõuda dokumentide esitamist. Ent samal ajal ei sätestata kehtiv seadus selgelt isikute kohustust Riigikogu komisjoni nõudmiste täitmiseks.

Eelnõu näeb ette, et Riigikogu komisjoni kutse peale mõjuva põhjuseta ilmumata jätmise, andmete või dokumentide esitamata jätmise või selgituste andmisest või küsimustele vastamisest keeldumise eest karistatakse kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahviga. Kui minister ei täida Riigikogu komisjoni nõudmist kahe Riigikogu töönädala jooksul alates nõudmise esitamisest, algab ministri suhtes automaatselt umbusalduse avaldamise protseduur.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]