Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu neljapäevasel istungil läbis esimese lugemise seaduseelnõu, mis muudab kogumispensionide II ja III samba väljamaksete tegemise korda.

Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõu (427 SE) eesmärk on parandada konkurentsiolukorda, pakkuda alternatiive pensioni väljamaksmisel ja muuta kogu süsteemi veelgi läbipaistvamaks.

Eelnõuga laiendatakse pensionile minevatele II sambaga liitunud inimestele pakutavate pensionilepingute valikut. Garanteeritud intressimääraga pensionilepingute kõrval saavad elukindlustusseltsid hakata pakkuma ka investeerimisriskiga pensionilepinguid, mille alusel makstava pensioni suurus sõltub tehtud investeeringutest.

Seoses uute lepingute lisandumisega muudetakse ka seni kehtinud põhimõtet, et pensionile minnes saab sõlmida vaid ühe pensionilepingu. Edaspidi võib osakuomanik sõlmida ka mitu pensionilepingut, näiteks ühe investeerimisriskiga ja teise garanteeritud intressimääraga.

Inimestel, kel on pensionile mineku hetkeks kogutud vähem raha (alla 50-kordse rahvapensioni määra, mis on praegu 8 797 eurot), saavad edaspidi valida fondipensioni ja tähtajaliselt sõlmitava pensionilepingu vahel. Nii saavad inimesed, kes on II sambasse vähem raha kogunud ja pensionil olles investeerimisriski kanda ei soovi, sõlmida tähtajalise pensionilepingu, kus pensioni suurus investeerimistulemustest igakuiselt enam ei sõltu.

Rahandusminister Sven Sesteri sõnul arvestab eelnõu sellega, et eakamad inimesed üldjuhul eelistavad kindlustust pigem võimalike riskide võtmisele. „Väljamakseid tehakse tähtajalise pensionilepingu alusel sama kaua kui fondipensioni puhul. Lepingu tähtaeg sõltub sellest, kui noor on pensionär ehk minnes pensionile näiteks 65-aastaselt, tuleb leping sõlmida vähemalt 9 aastaks. Investeerimisriski võtab pensionäri asemel aga sel juhul elukindlustusselts,“ selgitas Sester.

Erinevalt tavapärasest praktikast on pensionilepinguid võimalik ka vahetada. Eelnõuga täpsustatakse pensionilepingu tagastusväärtuse arvutamise reegleid ja lepingute vahetamise tingimusi.

III sambaga seonduvalt muudetakse tööandja pensioniskeemide pakkumist puudutavat täiendava kogumispensioni kindlustuslepingute regulatsiooni. Elukindlustusseltsidele antakse sellega võimalus seni sõlmitud lepingute kõrval pakkuda lepinguid, millest ei hakata väljamakseid tegema enne, kui kindlustusvõtja on jõudnud lepingus kokkulepitud pensioniikka. Sellega luuakse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingute pakkumise tingimused, mis võiksid suurendada tööandjate motivatsiooni koguda oma töötajatele pensioni.

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle ELi vastav direktiiv, milles käsitletakse miinimumnõudeid liikmesriikide vahelise töötajate liikuvuse suurendamiseks täiendavate pensioniõiguste omandamise ja parandamise teel.

Uutel tingimustel pensionilepingute sõlmimist puudutavate muudatuste jõustumine on kavandatud 1. jaanuaril 2018 ja direktiivi ülevõtmist puudutavad muudatused 21. mail 2018.

Riigikogus läbis esimese lugemise veel kolm eelnõu:

Valitsuse algatatud Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (428 SE) suurendab väärtpabereid hoidvate keskdepositooriumite vahelist konkurentsi. Eelnõu eesmärk on veel avardada ettevõtete kapitali kaasamise võimalusi, ühendada II ja III pensionisamba info ühele pensionikontole ning soodustada välisriigi isikute võimalust Eestisse investeerida.

Keskdepositoorium on asutus, mis peab väärtpaberiomanike registrit ja arveldab väärtpaberi tehinguid. Keskdepositooriumite vaheline konkurents suureneb, sest eelnõu avardab Eesti aktsiaseltsidel võimalusi registreerida oma aktsiad Eesti keskdepositooriumi (Eesti Väärtpaberikeskus AS) asemel ka mõnes teises Eestis teenuseid osutavas keskdepositooriumis. Muudatused tulenevad ELi keskdepositooriumite määrusest (CSDR-määrus).

Rahandusminister Sven Sesteri selgitusel kõik Eesti ligi 3000 registreeritud aktsiaseltsi on kohustatud oma aktsiad registreerima Eesti väärtpaberite keskregistris. „Muudatuse tulemusena võivad alaneda aktsiaseltside tasutavad registripidamise kulud, sest aktsiaseltsidel tekib võimalus oma aktsiaid registreerida ka mõnes teises keskdepositooriumis,“ ütles Sester.

Ettevõtete kapitalivõimaluste kaasamise avardamiseks tõstetakse eelnõuga prospektivaba künnis seniselt 100 000 eurolt ühe miljoni euroni. See tähendab, et kui kapitali kaasatakse alla ühe miljoni euro, siis ei ole kohustuslik koostada prospekti ehk ettevõtet tutvustavat ülevaadet.

Eelnõuga viiakse II ja III samba osakute info kokku ühele kontole – pensionikontole. Täna on III samba osakute üle arvestust peetud tavalisel väärtpaberikontol ja II samba osakute üle eraldi pensionikontol. Üleminek pensionikonto kasutamisele toimub eelnõu kohaselt 2018. aasta suve jooksul.

Eelnõu soodustab välisriigi kodanike võimalusi Eestisse investeerida ja siin ettevõtlusega tegeleda. Selleks võimaldatakse nende poolt Eestis registreeritud aktsiaseltsidel ja osaühingutel avada väärtpaberikonto aktsiate või osade hoidmiseks keskdepositooriumis panga vahenduseta. Võimalus avaneb eelnõu kohaselt 2019. aastal.

Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (429 SE) võetakse üle ELi direktiiv, mis reguleerib kindlustuse turustamise nõudeid. Direktiivi eesmärk on kindlustuse turustamise nõuete ühtlustamine erinevates kindlustuse müügikanalites, et tagada klientide kaitse.

Eelnõuga kohustatakse esmakordselt kindlustusandjat kirja panema kindlustustoote väljatöötamise ja kindlustusturule toomise etapid. Eelnõu täiendatakse müüginõuete regulatsiooni juhuks, kui kindlustust pakutakse koos teise toodete või teenustega. Eelnõu täiendab kliendile kindlustuse kohta esitatava teabe sisule esitatavaid nõudeid.

Rahandusminister Sven Sester selgitas, et kahjukindlustuse pakkuja peab koostama iga kindlustussuhte kohta eraldi kokkuvõtliku teabedokumendi. „Standardvormis teabedokument annab tulevikus kliendile ülevaate kindlustustootest ning see aitab kliendil kahjukindlustustooteid omavahel võrrelda ja kaalutleda otsuseid teha,“ ütles Sester.

Regulatsioon on plaanitud jõustuma 2018. aastal 23. veebruaril.

Valitsuse algatatud audiitortegevuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (409 SE) viiakse Eesti õigus vastavusse muudetud ELi vastavate dokumentidega. Eeskätt vaadatakse ümber audiitortegevuse avaliku järelevalve korraldus ja rahastamine, Rahandusministeeriumi ja Audiitorkogu organite pädevuse ja ülesannete jaotus ning „avaliku huvi üksuse“ mõiste.

ELi direktiivist tulenevalt peaks iga liikmesriik audiitorite järelevalve läbipaistvuse ja vastutuse suurendamiseks määrama vannutatud audiitorite ja audiitorühingute järelevalve eest vastutavaks ühe asutuse. Seetõttu antakse vandeaudiitorite tunnustamise ning tegevuslubade andmisega seotud ülesanded, mida seni täitis Rahandusministeerium, üle Audiitorkogu audiitortegevuse järelevalvenõukogu (edaspidi AJN) pädevusse. Samuti asendatakse AJN senine kontrollifunktsioon auditite kvaliteedi tagamises ülevaatustes ning distsiplinaarmenetlustes nende vahetu läbiviimise funktsiooniga, mis tähendab, et senine kolmetasandiline järelevalvesüsteem muutub kahetasandiliseks. Nimetatud muudatustega seoses kohandatakse järelevalve rahastamise põhimõtteid. Lisaks kooskõla saavutamisele ELi õigusega lühendavad tehtavad muudatused kokkuvõttes menetlusprotsesse, kahandades nii halduskoormust kui ka säästes kulusid.

Ühe eelnõu arutelu jäi pooleli seoses Riigikogu tööaja lõppemisega:

Valitsuse algatatud liiklusseaduse, autoveoseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (419 SE) kehtestatakse veoauto teekasutustasu. Veoauto teekasutustasu raamistik on kehtestatud ELi vastava direktiiviga raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatava infrastruktuuri kasutamise eest, mis võetakse vajalikus osas käesoleva seadusega üle.

Teekasutustasu tasumäär sõltub veoauto ja selle haagise täismassist, EURO-heitgaasiklassist ja telgede arvust. Päevane teekasutustasu määr jääb vahemikku 9–12 eurot ning aastane teekasutustasu määr vahemikku 500–1300 eurot. Lisaks on võimalik teekasutustasu tasuda nädala, kuu või kvartali eest.

Ajapõhine teekasutustasu tähendab, et kindlaks määratud summa tasumine annab isikule õiguse kasutada sõidukiga kindla ajavahemiku jooksul kindlaks määratud taristut. Veoautode teekasutustasu kehtestatakse avalikult kasutatavate teede kasutamise eest üle 3500 kilogrammise täismassiga veoauto ja selle haagisega. Teekasutustasust on vabastatud Kaitseväe, Kaitseliidu, välisriigi relvajõudude, Politsei- ja Piirivalveameti ja päästeasutuse sõidukid ning vanasõidukid liiklusseaduse § 83 tähenduses.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul on Eesti ja Soome ainukesed Euroopa Liidu liikmesriigid, kes ei ole kehtestanud veoautodele teekasutustasu. „Teekasutustasu rakendamine võib riigieelarvele tuua aastas 17 miljonit eurot, sellest ligikaudu 80 protsenti on Eesti veokitelt ja 20 protsenti välisveokitelt,“ ütles Simson ning lisas, et teekasutustasust riigieelarvesse laekuv raha peab olema sihtotstarbeliselt määratud transporditaristu hoiu otstarbeks.

Euroopa Liidus on kasutusel ajapõhised ja läbisõidupõhised teekasutustasud. Eestis kehtestatakse tulenevalt Riigikantselei poolt 2015. aastal tellitud uuringus „Transpordimaksude rakendamise võimalused Eestis“ analüüsitud alternatiividest veoauto ajapõhine teekasutustasu, kuna selle eeliseks on madalam investeeringu ja hoolduskulu ning sarnane süsteem Lätis ja Leedus rakendatavaga.

Teekasutustasu administreerimisega hakkavad tegelema Maanteeamet ja Maksu- ja Tolliamet. Maanteeameti ülesandeks on tagada teekasutustasu tasumise võimalus ööpäev läbi ning seadusega antakse Maanteeametile õigus sõlmida teekasutustasu tasumise võimaluste loomiseks ja tasumise võimaluste korraldamiseks haldusleping eraõigusliku juriidilise isikuga. Kasutusele võetakse ka teekasutustasu tasumise võimalused internetis.

Riikliku järelevalvet veoauto teekasutustasu tasumise üle hakkavad teostama Politsei- ja Piirivalveamet ja Maksu- ja Tolliamet oma muude ülesannete täitmise raames. Samuti antakse riikliku järelevalve teostamise õigus Maanteeametile.

Istungi stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside