Riigikogu tänasel istungil läbis esimese lugemise kogumispensionide seaduse muutmise eelnõu, mille eesmärgiks on muuta teise ja kolmandasse sambasse raha paigutamine paindlikumaks.

Esimese lugemise läbisid neli eelnõu

Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (464 SE) lihtsustub päritud II samba vara pärija II sambasse viimine, võimaldades pärijal teha edaspidi mitu erinevat tehingut ühe avaldusega. Paindlikumaks muutuvad ka pensioni investeerimiskonto sulgemise tingimused ning eelnõu sisaldab ka mõningaid muudatusi, mis puudutavad Euroopa Liidu õigusaktide rakendamist.

Esimese lugemise läbis ka valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (462 SE), millega kehtestatakse alates uuest aastast väikeettevõtjate erikord, mis lihtsustab nende tegutsemist teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Kui ettevõtjal tekib teises liikmesriigis käive, siis ta ei pea ennast enam seal registreerima käibemaksukohustuslasena, juhul kui täidetud on kaks tingimust. Esiteks ei tohi ettevõtja kalendriaasta käive selles liikmesriigis ületada seal kehtestatud registreerimise kohustuse tekkimise piirmäära ja teiseks ettevõtte kogukäive ühenduses ei tohi ületada 100 000 eurot aastas.

Lõpetati ka valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (463 SE) esimene lugemine. Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse kehtestatud maksustamise erikorra kasutajate arv ja ettevõtluskonto kaudu deklareeritud tulude summad on aastatega jõudsalt kasvanud. Samas on esile kerkinud mitu kitsaskohta, mille tõttu ettevõtluskonto ei pruugi enam kanda algset eesmärki ega olla mingist ajahetkest enam maksumaksja jaoks atraktiivne maksude maksmise viis. Eelnõukohase seadusega tehakse neli olulisemat muudatust ettevõtluskonto kaudu teenitud tulu maksustamisel. Muudatused puudutavad nii ettevõtluskonto kasutajaid kui ka ettevõtluskonto kasutajalt teenust ostvaid juriidilisi isikuid.

Eelnõuga muudetakse juriidilisele isikule teenuse osutamisel tekkivat maksukohustust – senine täiendav tulumaksukohustus asendatakse sotsiaalmaksukohustusega. Muudatusega väheneb äriühingu maksukoormus ja suurenevad ettevõtluskonto kasutaja sotsiaalsed tagatised. Lisaks muudetakse ettevõtlustulu maksu määra ja maksu jagamise reegleid. Muuhulgas kaotatakse kõrgem maksumäär, muutub kohustusliku kogumispensioniga liitunud ettevõtluskonto kasutaja ettevõtlustulu maksu määr ja seetõttu ka maksu jagamise skeem.

Päevakorra viimase punktina läbis esimese lugemise valitsuse algatatud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (468 SE). Selle eesmärk on tugevdada Eesti kaitsetööstust ning tagada Eestis konkurentsivõimeline keskkond kaitsetööstusele, eeskätt relvade ja laskemoona tootmise valdkonnas. Võrreldes hetkel kehtiva olukorraga on muudatuste eesmärk luua võimalus Eestiga sõbralikes suhetes ja kaitsekoostööd tegevate riikide ettevõtjatel panustada Eesti kaitsetööstusesse.

Muudatuse jõustumise tulemusel on võimalik sõjarelva ja moona käitlemiseks tegevusluba anda lisaks NATO või Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele ka OECD riikide kodanikele, samuti nende riikide kodanikele, kellega Eesti on sõlminud salastatud teabe vahetuse lepingu.

Eelnõu järgi võivad edaspidi Eestis sõjarelvade ja laskemoona veoteenust osutada ka ettevõtted, kellel on mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis välja antud sõjarelvade ja laskemoona vedamise luba.

Eelnõuga korrastatakse sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoonaga seotud mõistete selgus. Kriminaalmenetluse seadustikku täiendatakse uue kriminaalmenetlust välistava alusega. Muudatuse eesmärk on täita õiguslünk ning vähendada käibes ja ebaseaduslikus valduses olevate sõjarelvade hulka. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust täiendatakse uue salastamisalusega, mis tuleneb kaitsetööstuse arengust ning sellega seonduvalt tundliku teabe töötlemisest.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]