Riigikogu võttis vastu 10 seadust: 

71 poolthäälega võeti vastu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (307 SE). Seaduse väljatöötamise ajendasid muudatused äriregistri ja kinnistusraamatu menetlust puudutavas regulatsioonis ning äriregistri uue menetlustarkvara kasutuselevõtt, kuna praegu kasutusel olev tarkvaraplatvorm on nüüdseks tehnoloogiliselt vananenud. Lisaks on muudetud regulatsiooni osas, mis puudutab registriosakondade ja nende tööpiirkondade vahelist seotust ning äriregistri andmetega tutvumist. Uue regulatsiooni kohaselt on registriosakondadele antud võimalus menetleda teistele osakondadele esitatud kandeavaldusi ja teha kandeid registrikaartidele, mille pidamine on teise registriosakonna pädevuses. Seadus jõustub järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, §1 punkt 36 ja § 4 jõustuvad 2013. aasta 1. jaanuaril. 

72 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud advokatuuriseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (273 SE). Tulenevalt advokatuuri liikmeskonna jätkuvast kasvust ning olukorrast, kus Eesti Advokatuuri liikmeid on praegu rohkem kui Eesti kohtunikke, prokuröre, notareid, kohtutäitureid ja pankrotihaldureid kokku, on seaduse eesmärk täiendada advokatuuriseadust osas, mis puudutab advokatuuri organisatsioonilist korraldust, et see vastaks paremini muutunud vajadustele, arvestaks organisatsiooni edasist arengut ja võimaldaks asjakohaselt ning õigeaegselt tegutseda. Samuti on vaja senisest enam tagada advokaatide ja advokaadibüroode pidajate koostöö ühiste huvide ja eesmärkide realiseerimisel. Seadusmuudatuste kohaselt muudetakse advokatuuri senine kolmeastmeline struktuur kaheastmeliseks, kaotades advokaadi vanemabi staatuse. Algataja on seisukohal, et kuna vandeadvokaadi vanemabi ja vandeadvokaadi abi pädevuses praeguseks enam suurt erinevust ei ole, ei oma advokaadi kutsetegevuses praktilist tähtsust kolmetasandilise liikmeskonna mudel ning seaduse jõustumisel on advokatuuri liikmed vandeadvokaadi abid ja vandeadvokaadid. Praegu vandeadvokaadi vanemabina tegutsevad advokatuuri liikmed peavad sooritama vandeadvokaadi eksami viie aasta jooksul alates käesoleva seaduse jõustumisest. Kui nad vandeadvokaadi eksamit ei soorita, arvatakse nad vandeadvokaadi abiks. Käesolev seadus jõustub 2013. aasta 1. märtsil, §-d 3 ja 7 jõustuvad 2013. aasta 1. jaanuaril. 

68 poolthäälega võeti vastu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud abieluvararegistri seaduse, notari tasu seaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seadus (308 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on luua eeldused üleminekuks elektroonilisele abieluvararegistrile, elektrooniliste registrikaartide ja -toimikute kasutusele võtuks ning abieluvararegistrisse kantud andmetega tutvumise lihtsustamiseks. Seadus jõustub suures osas 2013. aasta 1. jaanuaril. 

64 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (264 SE). Seadusmuudatustega soovitakse lahendada vangistuse täideviimisel ning vanglateenistuse korralduses praktika käigus tekkinud küsimused ja tagada parem kontroll süüdimõistetute üle, kes on allutatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Vangistusseadust täiendatakse regulatsiooni osas, mil vanglal tuleb keelduda kinnipeetavale lühi- või pikaajalise kokkusaamise võimaldamisest. Kehtestatakse võimalus seoses õppimise, töötamisega jmt vanglast väljalubatud kinnipeetavale kohaldada lisagarantiina elektroonilise valve seadet, mis kinnitatakse kinnipeetava jala külge. Samuti lisatakse sätted, mis võimaldavad vanglateenistuse ametnikul reageerida õigusrikkumisele, mis on suunatud küll vangla vastu, kuid toime pandud väljapool vangla piiret. Lisaks muudetakse konkreetsemaks ja põhjalikumaks vanglaametnike tausta- ja tervisekontrolli ning tehakse mitmeid muid muudatusi. Seadus jõustub 2013. aasta 1. jaanuaril, § 1 punkt 56 ja § 2 jõustuvad 2013. aasta 1. aprillil. 

52 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (288 SE). Seadusmuudatused tulenevad vajadusest viia vastavad seadused kooskõlla EL õigusega eesmärgiga tugevdada teaduslikul või hariduslikul eesmärgil kasutatavate katseloomade kaitset ja vähendada loomade tapaeelseid kannatusi lihatööstuses, tõstes lihatööstuste tehnilist taset ja ühtlustada nende konkurentsitingimusi Euroopa tasandil. Täpsemaks muutuvad nõuded loomade religioossele tapmisele, mis mõjutab usulisi ühendusi, kes viivad läbi religioosse traditsiooni kohaselt oma liikmete tarbeks loomade tapmist. Lisaks loomakaitseseadusele muudetakse ka põllumajandusloomade aretuse seadust, loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seadust ning loomatauditõrje seadust. Seaduse vastu hääletas 1 Riigikogu liige. Käesolev seadus jõustub 2013. aasta 1. jaanuaril. 

59 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse muutmise seadus (263 SE). Seadusmuudatustega soovitakse parandada Eesti õiguskorda Euroopa Komisjoni poolt osutatud rikkumiste osas. Komisjoni hinnangul ei ole Eestis tagatud avaliku teabe taaskasutamisega seonduvad õigused või seaduses sisalduvad lahendused ei ole piisavalt õigusselged. Seadusmuudatuste eesmärgiks on sätestada selgemalt avaliku teabe taaskasutamise reeglid eesti õiguskorras ning seeläbi stimuleerida uute toodete ja teenuste loomist erasektori poolt. Edaspidi ei tohi teabevaldaja sõlmida teabe taaskasutamiseks ainuõiguslikke kokkuleppeid, välja arvatud siis, kui see on põhjendatud avalike huvidega. Ainuõiguse põhjendatust tuleb hinnata vähemalt iga kolme aasta järel. Sätte eesmärk on reguleerida olukorda, kus avaliku teabe valdamise ja teabe väljastamise monopol on antud üle kolmandale isikule, kes ei ole teabevaldaja. Samuti soovitakse luua regulatsioon, kus teabe taaskasutamine oleks avatud kõikidele potentsiaalsetele turul tegutsejatele ka juhul, kui üks turul tegutseja juba pakub avalikul teabel põhinevaid lisandväärtusega tooteid. 

50 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus (280 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on 2013. aastaks kavandatud sigarettide aktsiisimäära 10 %lise tõusu hajutamine kahele aastale, et maandada hinnatõusuga kaasnevaid salaturu riske. Aastatel 2013 ja 2014 tõstetakse sigarettide aktsiisi kokku ligikaudu 12 %, et saavutada Euroopa Liidus 2014. aastal jõustuv alammäär 90 eurot 1000 sigareti kohta. Seega asendatakse sigarettide aktsiisi 10 %line tõus 2013. aastal 6 % aktsiisitõusuga nii 2013. kui 2014. aastal. Seaduse § 1 punktid 1 ja 3 jõustuvad 2013. aasta 1. jaanuaril, punktid 2 ja 4 – 2014. aasta 1. jaanuaril. 

47 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seadus (282 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on muuta loodusvarade kasutusõiguse tasu ülemmäärasid, et võimaldada läbi tasumäärade muutmise maavara kasutuse tõhustamist ja väärtustada veeressurssi. Muudatuste kohaselt suurendatakse põlevkivi aheraine kõrvaldamisel makstavat keskkonnatasu määra alates 2013. aasta 1. aprillist 20% võrra aastas, võttes eeskujuks põlevkivi lendtuha ja poolkoksi tasumäärad, mis tõusevad kehtiva seaduse kohaselt aastani 2015 20% võrra aastas. Eesmärk on läbi saastetasu määra tõstmise vähendada põlevkivi aheraine ladestamist ja motiveerida ettevõtjaid seda taaskasutama. Kehtiva seaduse järgi ei ole põlevkivi aheraine ladestamise tasumäär 2009. aastast muutunud ja see on püsinud tasemel 0,76 €/t. Vee kasutusõiguse ülemmäärade muudatus loob võimaluse tõhustada veeressursi väärtustamist ja säästlikku kasutamist, kavandades tasumäärade iga-aastast tõusu, et saavutada teiste põhja- ja pinnavee tasumääradele lähedane tasumäär. Seaduse vastu hääletas 19 Riigikogu liiget. 

49 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud 2012. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadus (298 SE). Muudatused puudutavad ministeeriumide valitsemisalade ja Riigikogu Kantselei eelarvet eelarve kogumahtu muutmata. Seadusesse lisatakse paragrahv, millega antakse valitsusele volitus anda korraldus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega enampakkumisel müümisest saadud vahendite sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Tekstiparagrahvi lisamise põhjus on perioodi 2013–2020 Euroopa Liidu sisese kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi varajaste enampakkumiste käivitamine juba 2012. aasta lõpus ja mitte 2013. aastal, nagu algul plaanitud. Seaduse vastu hääletas 3, erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige. Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. 

56 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kaitseväe korralduse seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmise seadus (256 SE), millega lisatakse kaitseväele isikute kaitse ülesanne, nähakse ette õigus kasutada kaitseväge politsei abistamisel vahetu sunni kasutamise õiguseta ning muudetakse kaitseväe struktuuri ja luuakse uus struktuuriüksus kaitseväe juhataja vahetus alluvuses – NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingent, mis hakkab täitma praeguse Staabi- ja sidepataljoni Küberkaitse Kompetentsikeskuse Eesti kontingendi ülesandeid. Seaduse vastu hääletas 1 Riigikogu liige. Käesolev seadus jõustub 2013. aasta 1. jaanuaril, § 1 punkt 3 ja § 2 jõustuvad 2013. aasta 1. aprillil. 

Õiguskomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt algatatud riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu (271 SE). Ettepaneku poolt hääletas 52 ja vastu 25 Riigikogu liiget. Kuna eelnõu ei leidnud Riigikogu toetust, langes see menetlusest välja. 

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati koduomanikke maamaksust vabastava maamaksuseaduse muutmise seaduse, maamaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (299 SE) teine lugemine. Eelnõu on seotud 16. juunil 2011 vastu võetud maamaksuseaduse muudatusega, millega alates 1. jaanuarist 2013 vabastatakse maamaksu tasumisest maa omanik või teatud juhtudel maa kasutaja ühelt hoonestatud elamumaa või maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuselt. Maamaksuseaduses sätestatud vabastuse ulatus on maatulundusmaa osas seotud õuemaa kõlvikuga. Eelnimetatud maksuvabastuse rakendumisel väheneb kohaliku omavalitsuse üksustele maamaksust laekuv tulu. Tulenevalt eeltoodust tõstetakse eelnõuga kohaliku omavalitsuse üksusele laekuva tulumaksu määra ulatuses, mis kataks maamaksuvabastuse tõttu kohaliku omavalitsuse üksustel saamata jääva tulu. Lisaks vabastatakse riik maamaksu tasumisest ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega maa eest, täiendatakse regulatsiooni sätetega, kuidas maamaksuvabastust arvestatakse, kui tiheasustusega ala piir või asustusüksuse lahkmejoon läbib katastriüksust ning täpsustatakse maamaksuvabastuse ja -soodustuse arvutamise korda. Samuti luuakse maamaksu infosüsteem, mis on valitsuse asutatav maamaksu arvestamiseks peetav andmekogu. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku nimetatud eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 16 ja vastu 32 Riigikogu liiget. Kuna katkestamisettepanek ei leidnud toetust suunati eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Lõpetati valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (236 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on kehtestada üliõpilase vajaduspõhine õppetoetus, mis peab kindlustama võrdsed ligipääsuvõimalused kõrgharidusele. Eesmärk on toetada halvemas sotsiaalmajanduslikus olukorras üliõpilasi õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu täitmisel, mis võimaldaks alates 2013/2014 aastal immatrikuleeritud üliõpilastel õppida õppekulusid hüvitamata. Üliõpilase vajaduspõhine õppetoetus kehtestatakse igaks aastaks riigieelarvega kolmes suuruses vastavalt sellele, kas üliõpilase keskmine sissetulek moodustab riigieelarvega kehtestatud keskmise sissetuleku ülemmäärast 1) kuni 25 % või 2) 26 % – 50 % või 3) 51 – 100 %. Keskmise sissetuleku arvestamise aluseks on üliõpilase ja tema perekonnaliikmete vajaduspõhise õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatav tulu, aga ka saadud dividendid ja omakapitali väljamaksed. Üliõpilane loetakse oma vanematega üheks perekonnaks 24. eluaastani. Käesoleva seadusega muudetakse ka maksukorralduse seadust ja sotsiaalhoolekande seadust. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku teine lugemine katkestada. Hääletus: 10 poolt, 42 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele. 

Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (310 SE) teine lugemine jäi pooleli istungi tööaja lõppemise tõttu. Jätkatakse neljapäeva korralisel istungil. 

Istung lõppes neljapäeval, 6. detsembril kell 9.45. 

Riigikogu pressitalitus

6. detsember 2012