Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu arutas täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena (OTRK) lairiba ehk kiire interneti väljaehitamise võimalusi Eestis.

Ettekanded tegid riigieelarve kontrolli erikomisjoni aseesimees Andres Metsoja, majandus- ja taristuminister Kristen Michal, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELASA) juhatuse esimees Priit Soom ja Topest OÜ esindaja Olav Harjo.

Metsoja sõnul ei kahtle keegi, et internetiühendused on vajalikud kõikjal üle Eesti. „See ei ole ainult maaelanike ja maa kogukondade probleem, vaid need probleemid on väga selgelt olemas ka linnades,“ tõdes Metsoja. Ta tõi näiteks Tallinnas Nõmmel, Pirital või Pärnu linna.

Metsoja sõnul seisneb võtmeküsimus Telekomi ettevõtetel selles, kuidas valguskaablivõrgud saaksid välja vahetada olemasolevaid vaskkaabelvõrke, mis piiravad ülikiire interneti levikut.

Ta rõhutas, et riik on maksnud kinni baasvõrgu ehituse, mis viib interneti mobiilsidemastidesse. Tema sõnul on see olnud vaheetapina väga õige tee, mis annab võimaluse, kuid raadiosidel on oma mahupiirangud ees.

Metsoja tõi oma ettekandes välja, et turg ikkagi ei toimi. „Turg toimib seal küll, kus on olemas kliendid ja kus on olemas võrk, aga kus ei ole klienti, seal tihtilugu ei toimi ka raadiosidelink, sest ka raadioside vajab mobiilsidemasti ja teatud suundantenne,“ kirjeldas Metsoja turutõrget.

Metsoja viitas infoühiskonna arengukavale aastani 2020, kus eesmärgina on kirjas 30 megabaidi kiirusega interneti kättesaadavus kõigi Eesti elanike jaoks. Ülikiire, 100 megabaidi kiirusega internetiühenduse kasutamise osakaalu eesmärk on 60 protsenti majapidamistest. Veel viitas ta Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu uurimusele, mille järgi ühe majapidamise ühendamine kiire internetiga maksaks 2500 – 11 000 eurot. Kokku võiks see Eestile maksma minna ligi 400 miljonit eurot.

Metsoja ettepanekul tuleb välja töötada konkreetne tegevuskava, mis peaks sisaldama ka  finantsinstrumentide kirjeldust ja läheneda probleemi lahendamisele maakondlikult.

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal ütles, et ainult baasvõrgu ehitamisest jääb kiire interneti viimisel inimesteni väheks, vaja on ka juurdepääsuvõrke ehk viimast miili. Seda saab ministri sõnul saavutada nii kaabliga kui mobiilselt. Viimane ei vaja riigi poolt täiendavaid meetmeid, on soodsam lõpptarbijale ligipääsemiseks ja katab keskmise tarbija internetivajaduse. Minister tõi välja, et mobiilse interneti kättesaadavuse eesmärk oli 80 protsenti Eesti territooriumist ja see on tänaseks täidetud.

Michali sõnul on suurem takistus fikseeritud ühenduse toomisel lõpptarbijani selle paigaldamise kõrge hind. Lahendusena pakkus ta kiire interneti soovijate koostööd naabritega ja kohaliku omavalitsuse tasandil. Ta kutsus inimesi ja kohalikke omavalitsusi ja kogukondi üles võtma initsiatiivi ja tõi eeskujuks Suure-Jaani valla.

Michali sõnul on koostöös sideettevõtete ja valdkonnaekspertidega tuvastanud suur hulk seadusi, mis vajaksid muutmist, selleks et vähendada fikseeritud juurdepääsu ühenduste rajamise hinda ja ajakulu. Ta tõi näiteks ehitusseadustiku, asjaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse, täitemenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse, mis omavad puutumust lairibavõrkude ehitamise seadustamisega. Seadusandluse muudatus annab hinnanguliselt 4–5-kordse kokkuhoiu.

„Soodsam hind muudaks ühenduste rajamise sideettevõtjale majanduslikult atraktiivsemaks ning vähendaks olulisel määral riigi ja kohaliku omavalitsuse vajadust toetusmeetmete rakendamiseks,“ ütles Michal.

Üks võimalik lahendus on ministri sõnul ka fiiberoptilise kaabli paigaldamine olemasolevatele tänavavalgustuspostidele, mis annab hajaasustusega piirkondades märkimisväärse kokkuhoiu.

ELASA juhatuse esimees Priit Soom ütles, et lairiba baasvõrgu rajamine Eestis on kõige olulisem regionaalpoliitiline projekt, mille olulisust ta võrdles praamiühendusega Vormsi elanikele.

Soomi sõnul on Lairiba Arenduse SA ülesanne viia valguskaablitel põhinev lairiba baasvõrk üle Eesti turutõrkepiirkondadesse, kuhu turunõudlus iseenesest lairiba pakkumist ei tekita. „Meie ülesanne ei ole keskenduda vaid tulusatele piirkondadele, vaid meie ülesanne on ühendada hajaasustatud Eesti,“ ütles ta. Täna liigutakse tema sõnul tempos, mis toob aastaks 2018 lairiba baasvõrgu kättesaadavuse vähemalt 1,5 kilomeetri kaugusele 98-protsendile Eesti elanikest, ettevõtetest, asutustest.

„Kaablist igas külas ei ole kasu, kui sealsed ettevõtted ja inimesed, kodud pole sellega lõpuks ühendatud,“ ütles Soom. Ta juhtis tähelepanu, et baasvõrgu väljaehitamiseks mõeldud Euroopa Liidu struktuurifondide investeeringud on kindlate reeglitega ja viimase miili ühenduste loomiseks ei tohi neid rahastusallikaid mitte mingil juhul kasutada.

Soom märkis, et riik on investeerinud baasvõrku Euroopa Liidu vahendeid summas 35 miljonit eurot, millele Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus on lisanud omavahenditest täiendavalt 5,6 miljonit eurot. Baasvõrgu kiire areng on kaasa toonud ka erasektori investeeringud EstWini baasvõrguga seotud viimase miili arendusse, kuhu sideoperaatorid on panustanud 30 miljonit eurot.

Topest OÜ esindaja Olav Harjo juhtis on ettekandes tähelepanu, et tekkinud on nagu kaks erinevat Eestit. „Kortermajades, ärilinnakutes toimib konkurents ja teenuse pakkujad pakuvad järjest paremaid internetiühendusi ja madalamaid hindu, maapiirkondades aga turg ei toimi ja inimesed peavad leppima halvema interneti ja kõrgema hinnaga,“ kirjeldas ta. „Ükski riik ei saa endale lubada sellist digitaalset lõhet maa ja linna vahel.“

Harjo pakkus välja esimesed kolm sammu, mida riigil tuleb teha selleks et kogukonnad, omavalitsused ja operaatorid saaksid hakata uusi lairibavõrke planeerima ja ehitama – regulatsioonide muutmine, finantslahenduste väljatöötamine ja kompetentsikesksue loomine.

Ka Harjo ütles sarnaselt Michalile, et lairiba ehituskulusid on võimalik vähendada kuni viis korda, kui kasutada juba ära olemasolevat taristut, selle asemel et ehitada kõike topelt.

Läbirääkimistel fraktsioonide nimel sõna võtnud saadikud avaldasid toetust lairiba baasvõrgu väljaehitamisele ja lõpptarbijani viimisele.

Reformierakonna fraktsiooni nimel võttis sõna Kristjan Kõljalg, Keskerakonna fraktsiooni nimel Erki Savisaar, Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni nimel Tanel Talve, Vabaerakonna fraktsiooni nimel Artur Talvik, Isamaa ja Res Publica Liidu nimel Einar Vallbaum ning Konservatiivse Rahvaerakonna nimel Henn Põlluaas. Läbirääkimistel võttis sõna ka minister Michal.

Istungi stenogramm.

Fotod istungist.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside