Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse, rahvusvahelise sanktsiooni seaduse ja Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (157 SE) teine lugemine. Seadusmuudatustega täpsustatakse kasutatavaid mõisteid, laiendatakse kohustatud subjektide ringi ja selgitatakse nende kohustusi hoolsusmeetmete kohaldamisel ning teatamiskohustuse täitmisel. Samuti täiendatakse rahapesu andmebüroo sõltumatust ja pädevust reguleerivaid sätteid. Muudatuste kohaselt kohaldatakse seadust edaspidi ka ettevõtjaile, kes tegelevad väärismetallide, kasutamiskõlbmatuks muutunud väärismetalltoodete ja vääriskivide kokkuostu ja hulgimüügiga. Algataja väitel on rahapesu andmebüroo alates 2010. aasta teisest poolest täheldanud, et Eestis on hakatud käitlema, s.h. kauplema suurtes kogustes tundmatu päritoluga kasutatud väärismetalltoodetega (sh. purustatud kuldesemete) ja kullagraanulitega, millest osa on saadud järelevalveasutuste kahtlustuste kohaselt kuriteo tulemusena või kokku ostetud ebaseaduslike kokkuostupunktide vahendusel. Lisaks kasutatakse kullamüügi skeemides nn. variettevõtteid, kelle kaudu taotletakse riigilt tagasi käibemaksu, mida üldjuhul pole keegi kunagi tasunud. Nii on möödunud aastal ainult teadaolevate kullamüügi tehingute tõttu jäänud riigil saamata vähemalt 10 miljonit krooni käibemaksu. Seaduse kohustatud subjektide hulka arvatakse ka mittetulundusühingud ja sihtasutused, millele kehtib seadus tehingute puhul, kus tasutakse üle 15 000 euro sularahas. Sellega seoses on mittetulundusühingud ja sihtasutused edaspidi kohustatud kohaldama hoolsusmeetmeid sellise tehingu vastaspoole isiku kindlakstegemiseks ja vastavate andmete säilitamiseks. Samuti tuleb teatada rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral sellest rahapesu andmebüroole. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tekstis parandatakse kroonides nomineeritud rahasummad eurodeks ning täpsustatakse haldusmenetluse vaidealluvuse küsimusi. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse esitatud otsuse “Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Nõukogu Arengupangas” eelnõu (196 OE) esimene lugemine. Otsusega annab Riigikogu nõusoleku Eesti osaluse suurendamiseks Euroopa Nõukogu Arengupangas 5086 osalussertifikaadi ulatuses koguväärtuses 5 086 000 eurot. Vabariigi Valitsust volitatakse tegema sertifikaatide märkimiseks vajalikud toimingud. Kapitali suurendamine võimaldab Euroopa Nõukogu Arengupangal paremini vastata klientide suurenenud laenuvajadustele majandus- ning finantskriisi järgses olukorras ning vastavalt panga 2010–2014 heakskiidetud arenguplaanile suunata vahendeid eelkõige vähim arenenud liikmesriikidele, kellel on vähem finantseerimisvõimalusi. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (191 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on vähendada Eestis välisriigi kodakondsusega kinnipeetavate isikute arvu ja motiveerida välisriigi kodakondsusega süüdimõistetuid kodakondsusjärgsesse riiki tagasi pöörduma. Eelnõu täiendab karistusõigustikku regulatsiooniga, mille kohaselt võimaldatakse süüdistataval või süüdimõistetud välisriigi kodanikul sõlmida kokkulepe Eesti Vabariigist lahkumiseks. Nimetatud kokkuleppe sõlmimisel võib kohus jätta süüdimõistetud välisriigi kodaniku suhtes tähtajalise vangistuse tingimisi täielikult või osaliselt kohaldamata või vabastada ta enne vangistuse tähtaja lõppemist, kui välisriigi kodanik lahkub Eesti Vabariigist kokkuleppes sätestatud tingimustel ja korras ning ei pöördu tagasi tema suhtes kehtestatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Riigikogu pressitalitus