Riigikogu arutas julgeolekupoliitika aluseid
Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse esitatud otsuse „Julgeolekupoliitika alused” eelnõu (718 OE) esimene lugemine. Eelnõust andis ülevaate välisminister Urmas Paet. Riigikogu poolse ettekandega esines riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma, kes tutvustas riigikaitsekomisjoni seisukohti. „Läbi liikmelisuse NATO-s ja Euroopa Liidus on Eesti ja liitlaste julgeolekukäsitlus jagamatu. Uueks väljakutseks võib kujuneda avara julgeolekukäsitluse jagamatus ehk näiteks elutähtsate teenuste või ühiskonna toimepidavuse rahvusvaheline mõõde ehk näiteks seesama tänane tuhakriis,” ütles Raidma. Raidma rõhutas, et tõhus sidusus kodanikuühiskonnaga ning teadlik kodanikuaktiivsus omab julgeoleku ja turvatunde edendamisel üha olulisemat rolli.
Julgeolekupoliitika alustes määratakse kindlaks Eesti julgeolekupoliitika eesmärk, põhimõtted ja tegevussuunad. See on raamdokument ning alus valdkondlike arengu- ja tegevuskavade koostamiseks. Julgeolekupoliitika aluseid muudetakse või täiendatakse vastavalt sellele, kuidas muutub julgeolekukeskkond ja täpsustuvad Eesti julgeoleku tagamise võimalused. Käesolev dokument asendab 2004. aastal Riigikogus vastu võetud julgeolekupoliitika alused. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
81 poolthäälega võeti vastu maaelukomisjoni algatatud riigivaraseaduse § 102 muutmise seadus (713 SE). Seadusmuudatuse eesmärk on lihtsustada ja kiirendada enne riigivaraseaduse jõustumist kaitstaval alal paikneva maa sihtotstarbeliseks kasutamiseks sõlmitud rendilepingute tähtaja lõppemisel asjakohaste maade kasutusse andmist, et tagada looduskaitsealuste maade järjepidev ja sihipärane kasutamine ja hooldamine. Muudatus loob võimaluse kaitstaval alal paikneva maa kasutamiseks sõlmitud lepingu tähtaja lõppedes olemasolevat lepingut, kui lõppevas lepingus oli lepingu pikendamist võimaldav säte ja maa kasutaja on oma kohustusi korrektselt täitnud, pikendada ühekordselt viieks aastaks. Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Seaduse vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi 3 Riigikogu liiget.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” eelnõu (682 OE) jäi Riigikogus vastu võtmata. Otsuse vastuvõtmiseks oli vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust (51 häält). Lõpphääletusel hääletas otsuse poolt 36 ja vastu 33 Riigikogu liiget. Erapooletuks ei jäänud keegi.
Täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (683 SE) esimene lugemine. Arutelu jätkub homme kell 14 algaval istungil.
Riigikogu pressitalitus
