Normal
0
21

false
false
false

MicrosoftInternetExplorer4

st1:*{behavior:url(#ieooui) }

/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{
mso-style-parent:””;
font-size:10.0pt;”Times New Roman”;}

Kaasik, kes keskendus oma ettekandes peamiselt rahvatervise näitajatele, rõhutas oma sõnavõtus, et Eesti on inimarengu indeksis kahjuks viimaste hulka sattunud. Kaasiku sõnul kajastab väga olulisel määral rahvastiku tervist oodatav eluiga. „Meeste keskmine eluiga on pisut tõusnud, olles praegu 67,36, naistel 78,47, mis jääb siiski suurusjärgus 7–9 aastat maha stabiilselt arenenud Euroopa riikidest. Väga suur on meeste ja naiste eeldatava keskmise eluea diferents, mis Eestis on 11.  Üldiselt peavad tervishoiuanalüütikud ja -spetsialistid aktsepteeritavaks erinevust 4-6 aastat. Probleem on selles, et me sureme liiga vara. Kui arenenud Euroopas moodustab enneaegne suremus, mis statistika järgi on alla 65 eluaasta, 30% üldsuremusest, siis Eestis on see number koguni 55,“ ütles Kaasik. Eesti Koostöö Kogu nõukogu esimees avaldas arvamust, et Eesti arengu spontaanne etapp on lõppenud ning kinnitas, et edasi viib meid sihipärasem arengu kavandamine koos pikaajalise sihiseade ja kavandatu tegeliku elluviimisega. „Väga oluline on siin strateegia. Inimarengu aruande fookuses on tulevikus Eesti elu kvaliteet,“ märkis Kaasik.

Professor Marju Lauristini ettekanne sisaldas inimarengu probleemistiku kahte sõlmküsimust – haridust, eeskätt hariduse ja majanduse vahekorda ning venekeelse elanikkonna kohta Eesti ühiskonnas. Lauristin väitis, et statistiline pilt ei kattu praegu avalikkuses valitseva hoiakuga Eestist kui ametnike, kaupmeeste, ärijuhtide riigist. „Müüt, et meil on puudu töölistest, meil on puudu kutseharitud inimestest, meil on kõik valgekraed, ärijuhid jne, ei pea tegelikult paika. Meil on vähe põllumajandustöötajaid,“ ütles Lauristin. Ta selgitas, et industriaalne ja nö sinikraeline tööjõustruktuur tähendab seda, et see kvalifikatsioon on kiiresti vananev ning kui vaadata arve, siis näeme, et Eesti kulutab ümber- ja täiendõppele kümneid kordi vähem kui arenenud riigid. „Eestis on 8 kordne erinevus selles, kui palju saavad koolitust tippastmed ja kui palju saavad koolitust tööjõustruktuuri alamad astmed. See on väga tõsine probleem. Me peaksime nägema kogu seda oma majanduse arengut väga palju seostatuna tööjõu kvaliteedi uuendamisega, peame nägema seda, mida aruande autorid käsitlevad teadmustöötaja ettevalmistamise kui ühte meie haridusreformi olulise sihina, ja samuti tuleb siia kindlasti lülitada ümberõppe korraldus ja sisu,“ rõhutas Lauristin.

Puudutades ettekande teist põhiküsimust, märkis professor Lauristin, et kodanikkonna rahvuslik struktuur on muutunud. Eestis on kodanike hulk rahvastikus tõusnud 84%-ni; 50,6% venekeelsest elanikkonnast on Eesti kodanikud. Lauristin: „Kuigi see naturaliseerimise probleemistik siiski jääb, sest meil on üle 100 tuhande mittekodaniku, on selle kaal kaks korda väiksem. See kaal on kaks korda väiksem kui nende probleemide kaal, mis on seotud kodanike kaasamisega. Ja siin me oleme lähenenud tegelikult juba normaalsele Euroopa riigile.“

Põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde tõdes komisjoni arvamust edasi andes, et aruande käsituses ei ole Eesti enam lihtsa töö ja lihtsate mõtete maa.

Riigikogu võttis täna 72 poolthäälega vastu valitsuse algatatud Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse muutmise seaduse (276 SE). Seadusega muudetakse ametist lahkunud presidendi või tema lese kaitse senist korraldust. Muudatuse kohaselt võib siseminister määrata ametist lahkunud presidendile kaitse lähtuvalt vastava politseiasutuse poolt koostatud ohuhinnangust. Sama põhimõtet rakendatakse ka presidendi lese puhul. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.

Vt lisa istungi stenogrammist

Riigikogu pressitalitus