Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu arutas oma istungil olulise tähtsusega riikliku küsimusena haldusreformi. Ettekanded tegid Eesti Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps, Advokaadibüroo VARUL vandeadvokaat Paul Varul ja Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu esimees Veikko Luhalaid.

Mailis Reps rõhutas, et tema hinnangul on haldusreform täna Eesti elu üks põletavamaid küsimusi, mis vajab pidevat arutelu ning valitsuse ja kohalike omavalitsuste omavahelist suhtlust. Ta märkis, et kohati sunniviisiliselt moodustatud omavalitsused, kus elu korralduse otsustamise ja pakutavate teenuste kvaliteet saab ainult halveneda ja kahjuks ka inimestest kaugeneda. Repsi sõnul taandub valitsuse poolt eelmisel kevadel aplombiga väljakäidud riigireform kokkuvõttes vaid Eesti kaardi mehaaniliseks ümberjoonistamiseks. „Seaduseelnõus oli ühinemiste ajagraafik, suuruse kriteerium 5000 elanikku ning piitsa kõrvale präänikuks ka ühinemistoetused ning oma tööst ilmajäävate omavalitsusjuhtide koondamishüvitised. Tegelikku sisu on haldusreformile lubatud anda täiendava 18 seadusega, millest ühtegi eelnõu pole valitsus veel Riigikokku saatnud,“ ütles Reps.

Tema sõnul ei ole mingi saladus, et Eestis vohab ääremaastumine ning väiksemad piirkonnad jooksevad inimestest tühjaks. „See on mure, mida olen kuulnud kümnetes omavalitsustes tosinal erineval moel, kuid samas vormis,“ ütles Reps. Ta lisas, et pealinnas istudes ääremaastumist ju ei taju, on ju Tallinn üks väheseid omavalitsusi, kus elanike arv pidevalt kasvab. „Maal on aga tegemist terava probleemiga, mida on kohapeal võimalik selgelt oma silmaga näha. Viimasel paaril aastal on olukorda kõvasti halvendanud ka põllumajanduse kriis,“ selgitas Reps. „Veelgi rängemalt on kohalikku elu mõjutanud 2009. aastal tehtud omavalitsuste tulubaasi kärped, mida pole senini taastatud kriisieelsele tasemele. Ajutistel negatiivsetel otsustel on halb tava muutuda ju alatisteks. Need on teemad, mis vajavad adresseerimist.“

Paul Varul käsitles haldusreformi seaduse vastavust põhiseadusega. „Siin tuleb küll möönda seda, et see sundühendamine on lubatud, ega põhiseadus ei kinnista ju olemasolevaid linnu ja valdasid. Võib ka nende linnade ja valdade tahte vastaselt, ka sunniviisiliselt seaduse alusel ju neid piire muuta. Kuid peamine küsimus ikkagi ongi siin selles, et seda ei saa teha suvaliselt. Siin peab olema hea põhjus,“ ütles Varul. Tema sõnul ongi keskne küsimus, kui me räägime haldusreformi seaduse vastavusest või mittevastavusest põhiseadusele, kas haldusreformi seadus annab hea põhjuse, et saaksime otsustada, millal sundühendamine võiks olla lubatav, vaatamata sellele, et põhiseaduse riivega on tegemist.

„Põhiseadust rikkuda ei tohi. Kui riive on juba nii suur riive, et ta muutub rikkumiseks, siis on ta juba vastuolu ja siis tuleks midagi ette võtta,“ ütles Varul. Ta analüüsis haldussuutlikkuse määramise aluseks võetud kriteeriume. Peamine probleem on selles, et sobivust haldussuutlikkuseks, kas eesmärk on täidetud või mitte, mõõdetakse ühe kriteeriumi alusel, mis on 5000 elanikku.

Varul tõi näite, et on ka alla 5000 elanikuga valdu ja linnu, kus tegelikult on kõik korras ning nad suudavad tagada heal tasemel avalikud teenused ja olla haldussuutlikud. Varuli arvates on põhimõtteliselt vale panna siin mingisuguseid konkreetseid arve tingimuseks. Tema sõnul jõuame järgmise probleemini, mis on seotud kohalike omavalitsuste kohtuliku kaitse sisulise puudumisega oma õiguste kaitsmiseks. See kohtuliku kaitse sisuline puudumine tähendab ju seda, et halduskohtus ei ole millelegi tugineda. Seaduses oleks vaja muuta sätteid, kus on probleemid. „See ei tähenda, et haldusreformiga peaks midagi väga hullu juhtuma, see ei takista reformi käiku,“ märkis Varul.

Veikko Luhalaid ütles, ta on olnud ametis Vaivara vallas aastast 2000 ja kümme aastat olnud ka Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees ja tunneb teemat põhjalikult, on sellele vastu olnud, poolt olnud. „Vabatahtlik ühinemine, mille poolt ma olen, mida ma ka ise omas vallas teen, ärgitan ja juhin, see on täiesti loomulik ja normaalne. Aga järgmise nelja aasta jooksul võiks sisuliselt läbi mõelda sundliitmise etapi ja võiks omada selleks ajaks juba teadmisi, et otsustada ja julgeda vastutada pärast,“ ütles Luhalaid. Ta analüüsis kohalikes omavalitsustes mitmeid üleskerkinud probleeme, mis ei soodusta haldusreformi läbiviimist. Rida kohalikke omavalitsusi on pöördunud Riigikohtusse, et saada õiguslik hinnang, mis on seotud sundliitmisega.

Luhalaid möönis, et omavalitsused oma hädades, võimetuses või võimekuses on tihti ka ise süüdi. Paraku see on kombinatsioon oma süüst ja regionaalsest paiknemisest. „Mitte midagi pole teha, kui uurida Geomedia OÜ uuringuid kohalike omavalitsuste võimekuse indeksi kohta, siis mitte kuidagi ei ole võimalik sealt välja lugeda, et alla 5000 elanikuga või alla 2000 elanikuga omavalitsuste võimekus, võimekuse indeks on kuidagi halvem 5000+ omavalitsuste võimekusest. Võimekuse vahed väga selgelt tulevad välja regionaalsest paiknemisest põllul,“ ütles Luhalaid. Tema hinnangul on vaja põhjalikumat analüüsi, et langetada kaalutletud otsuseid haldusreformi läbiviimise käigus.

Läbirääkimistel võtsid sõna ja esitasid oma tähelepanekud Rait Maruste, Külliki Kübarsepp, Siim Kiisler, Kersti Sarapuu, Ivari Padar, Peeter Ernits, Tanel Talve ja Igor Gräzin.

Istungi stenogramm:

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside