Peaminister Andrus Ansip esines Riigikogu ees ülevaatega valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel. Peaministri sõnul kuulus arutelu pearõhk Euroopa Liidu edasistele arengutele ja Eesti seisukohtadele Euroopa tulevikust, mida toetab valitsuse koostatud Euroopa Liidu poliitika järgmiseks neljaks aastaks. Konsultatsioonidesse olid kaasatud ka Riigikogu komisjonid ja fraktsioonid, aga ka muud huvigrupid ja kodanikeühendused.

„Hetkel on kõige olulisemaks Euroopa Liidu ees seisvaks küsimuseks kokkuleppe saavutamine reformilepingu sisu osas,” rõhutas Ansip. Jõustumise järel kujuneb leping Euroopa Liidu raamistikuks järgnevate aastate jooksul. Ansipi arvates peaks lepingu jõustumine lõpetama debatid EL sisemise töökorralduse või edasise laienemise võimatuse üle, mistõttu saadakse keskenduda tegelikele probleemidele nagu energeetika, kliimamuutused, majanduse areng jne. Peaminister loodab, et lepingu jõustumisel suureneb eriti EL suutlikkus ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas. Samuti annab reformileping senisest suurema rolli riikide parlamentidele Euroopa Liidu otsuste kujundamisel. Lepingu loodetav allkirjastamine detsembris ei tähenda lepingu kohest jõustumist; see tuleb ratifitseerida 27 liikmesriigis.

Peaminister pidas oluliseks debatti energia teemadel, mis peaks aitama lahendada küsimused, kuidas tagada kindel varustatus energiaga vältides samal ajal liigset survet keskkonnale ning sõltuvust impordist ebastabiilsetes piirkondades. Ansip: „Lähema nelja aasta üheks keskseks teemaks Euroopa Liidus tõuseb eelarvereform. Kuidas ikkagi kulutada Euroopa maksumaksja raha kõige efektiivsemalt. Kindlasti peame Euroopa hääle maailmas veel enam kuuldavale toomiseks suurendama kulutusi välistegevusele – see on põhiline valdkond, kus täna raha puudu jääb.”

Ülevaates märkis Ansip olulistena veel Schengeni lepinguga liitumist, eurotsooniga liitumist, millest Eesti on veel kahetsusväärselt kaugel ning majanduse konkurentsivõimet ja sellega seoses tööhõive kasvatamist.

Sõnavõttudega esinesid Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson, Riigikogu liikmed Mark Soosaar, Enn Eesmaa, Marek Strandberg ja Raivo Järvi.

Majanduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud hasartmänguseaduse muutmise seaduse eelnõu (76 SE) esimene lugemine. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esitatud ühiskonna lõimumise probleemide läbitöötamiseks Riigikogu probleemkomisjoni moodustamise otsuse eelnõu (38 OE) esimene lugemine. Arutelu jätkub homme.

Istungi stenogrammiga saab tutvuda aadressil: https://www.riigikogu.ee/?op=steno

Riigikogu pressitalitus