Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu tänasel istungil toimus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu teemal „Kuidas elektri hind alla saada?“.

Ettekande tegid TalTechi energeetikaprofessor Alar Konist, tehnikateaduste doktor, Eesti Teaduste Akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg ning EKRE esimees ja fraktsiooni liige Martin Helme.

Alar Konist kõneles oma ettekandes kõigepealt maailma energiatarbimisest. Ta märkis, et praktiliselt 80 protsenti energiatarbimisest on fossiilkütustel, mille hulgas on nii süsi, gaas kui ka õli. Ja kuigi taastuvenergia osakaal on kasvanud järjepidevalt, ei ole kasv kindlasti olnud ootuspärane. Konist lisas, et söejaamad suletakse varsti jäädavalt ja neid ei suleta sellepärast, et meil sütt ei oleks, vaid sellepärast, et nende tööiga ja tööressurss on ammendunud. Söe alternatiivina on seni kasutatud gaasi, mistõttu gaasitarbimine ongi juba märkimisväärselt suurem võrreldes söetarbimisega. Konist lisas, et alates 2014. aastast on vähenenud pea poole võtta ka investeeringud õlitootmisse, mis tähendab, et ka õlitootmises on oodata sulgemisi.

Elektri hinna koostisest rääkides tõi Konist välja, et lisaks elektritootmisele ja elektrienergia enda hinnale lisanduvad ka võrgutasu, käibemaks, taastuvenergia tasu ja aktsiis ning heitmekulu ja muud muutuvkulud. Ta rõhutas, et elektri hinda kujundab suures osas just kütusekulu. Konist möönis, et elektri hinda saaks reguleerida kütusele kulutusi kokku hoides, aga täna puuduvad meil instrumendid maailmaturuhinna kontrollimiseks. „Kõik hinnad on hüppeliselt kasvanud ja see põhjustab meil täna ka seda elektri hinna kasvu,“ sõnas ta. „Energia hind on paisu tagant välja pääsenud ning häid ja kiireid lahendusi ei pruugi olla.“

Konisti sõnul on energia hinnal veel kasvamisruumi, sest tootmisvõimsust või võimekust jääb järjest vähemaks. Süsteemi ülalpidamiseks ja selle toimimiseks on tema sõnul vaja teha investeeringuid. „Kui me investeeringuid ei tee, siis esiteks riskime sellega, et see süsteem lakkab töötamast ja teiseks muidugi ka see, et hinnad muutuvad ka veel palju heitlikumaks,“ ütles Konist ja lisas, et see on üks suurimaid tuleviku väljakutseid.

Konist mainis ka, et põhiosa meie tarbitavast gaasist tuleb Venemaalt ja kui hakata rohkem veeldatud maagaasi tarbima, siis on võimalik selle import näiteks Ameerikast. Tema sõnul on see suur risk, et gaas on meie üleminekukütus ja selle tarbimine kasvab märkimisväärselt, sest sellega me viime ennast sõltuvusse teistest riikidest, mis asuvad väljaspool Euroopa Liitu.

Konisti sõnul tuleb lisaks taastuvenergiasse panustamisele investeerida ka reguleeritavatesse tootmisvõimsustesse, sest tuule- ja päikesepargid ei suuda meid igal ajal energiaga varustada ja süsteemi töökindlust tagada. Konist tõi Põhjamaade näite, kus on tuuma-, hüdro- ja soojuselektrijaamad, millest näiteks viimased töötavad põhiliselt fossiilkütustel. „Selleks, et hoida seda võrgu kvaliteeti, on meil on kõiki energiatootmise viise vaja,“ sõna ta. Tänaste kallinevate CO2 kvooditasudega muutub iga päevaga Konisti sõnul mõistlikumaks ka süsinikutehnoloogia rakendamine, mis võimaldab saavutada kliimaneutraalsust ka põlevkiviga ja jätab kõik tootmisvõimalused tulevasteks otsuste tegemiseks lauale.

Kokkuvõttes tegi Konist ettepaneku diferentseerida võrgutasusid sõltuvalt elektritootmise viisist. Ta möönis, et kliimaambitsioonide täitmine on ressursimahukas ja kulukas ning suured hinnakõikumised on tulevik, juhul kui reguleeritavatesse võimsustesse ei panusta.

Arvi Hamburg tõi oma ettekande alguses välja, et vaatamata saja aasta pikkusele kogemusele põlevkivi kasutamisel elektri tootmiseks, oleme täna muutunud elektrit sisse ostvaks riigiks.

Hamburg ütles, et elektri hinnad ja gaasi hinnad ei lange kindlasti enam sellele tasemele, mis nad on olnud, vaid nad jäävad 2–2,5 korda kõrgemaks, kui olid eelmisel aastal. „See jutt, et külm talv saab mööda ja tuul hakkab puhuma, päike paistma ja kõik läheb ilusaks, on tore, aga reaalsus on teine,“ lausus ta.

Hamburg tõi ka näiteid, kuidas hinnatõus tarbijat mõjutab. Tema sõnul on kodutarbijad kõige halvemas seisus ja omakorda elektriküttega eramud ja gaasiküttega eramud on need, mis satuvad ikka väga tõsise löögi alla. Statistika ütleb, et gaasiküttega eramuid on umbes 10 protsenti kõigist eramutest ja elektriküttega on 15 protsenti kõigist eramutest. Ta tõi näiteks, et keskmine kuutarbimine elektriküttega eramul on 1500 KWh kuus. Mullu septembris maksis ta 174 eurot, tänavu peab maksma juba 322 eurot, mis on 1,85-kordne tõus. Teise võrdluse tõi ta keskküttega 2–3-toalise korteri kohta, kus mullu septembris pidi maksma lõpptarbijahinda 35,5 eurot, siis tänavu aasta septembris peab ta maksma 63 eurot. Hamburg lisas, et hinnad ei ole kindlasti täna veel laes.

Hamburgi sõnul on energeetikas põhiline tasakaal. Ta kirjeldas kolmnurka, mille üks haar on varustuskindlus ja tähendab seda, et energia peab olema igal ajahetkel igas kohas nõutavas koguses kättesaadav. Teiseks peab energia olema taskukohane ja kolmas haar on keskkond. „Kui me selle kolmnurga tasakaalust välja viime, siis ei ole mõtet turgu süüdistada, me olemegi poliitiliste otsustega viinud selle turu tasakaalust välja. Eks praegu natukene me oleme üle pingutanud ühe kolmnurga haaraga ja teisega oleme, fakti ees, et kättesaadavus muutub keerulisemaks,“ rääkis ta.

Hamburg märkis veel, et ühtse hinnaga Euroopa ühtset energiaturgu ei ole olemas, vaid erinevatel piirkondadel on erinev hind ja erinev hind on ka Balti riikide vahel, rääkimata Põhjariikidest või Mandri-Euroopast või Kesk-Euroopast.

Ta peatus oma ettekandes veel taastuvenergiatasul ning mere- ja maismaa tuuleparkidel, öeldes, et üles seatud tuuleparke võimsus on 330 MW, mis rahuldab 25 protsendi ulatuses meie energiavajaduse, kuid 75 protsenti energiat peab tulema kuskilt mujalt.

Hamburg rääkis tulevikule mõeldes, et puhtam kliima nõuab palju rohkem raha ja soovitas enda jaoks mõelda läbi, kas oleme nõus rohkem maksma ja kas me oleme nõus mugavustest loobuma. Tema sõnul on Eesti üks tulevikuvõimalus ka ringmajandus põlevkivisektoris, alates tuhakasutamisest, killustikust, kuni keemiatööstuseni. Ta väitis, et ettevõtete sulgemisega ja käskudega kliimat ei parandada, vaid edasi viivad tehnoloogiad. Tema sõnul on tulevik kombineeritud energia tootmine ehk energiamiks. Ta kõneles veel neljast D-tähest elektroenergeetikas – dekarboniseerimine, detsentraliseerimine, desünkroniseerimine ning digitaliseerimine.

Oma ettekande lõpus tegi ta mitu ettepanekut. Tema sõnul peaks riik olema näoga tarbija poole ja loobuma taastuvenergia tasust. Selle katteallikaks on CO2 kvoodi hind, mis on tõusnud. Teiseks pakkus ta välja käibemaksu vähendamise. Näiteks 20-protsendilt 9-protsendile, mis tähendaks tarbija lõpparve vähenemist 11 protsendi võrra. Selle leevenduse katteallikas oleks seesama käibemaks, mida tegelikult laekub rohkem tänu kõrgemale elektri hinnale. Samuti võiks Hamburgi sõnul üle vaadata põlevkivienergeetika sulgemise otsus.

Hamburg pidas vajalikuks ka energiamajanduse teaduse arendust, võrgutasude diferentseerimist vastavalt energia tootmise struktuurile, kompensatsioonimehhanismide väljatöötamist, heitmekaubanduse süsteemi laiendamist. Samuti pööras ta tähelepanu tuulikute ja päikesepaneelide elutsüklile ning Euroopa riikide solidaarsusele, mis peaks olema paremini reglementeeritud juhuks kui mõni riik on kriisis.

Martin Helme juhtis oma ettekande alguese tähelepanu, et kõigepealt tuleb valijatega rääkida läbi, mida tähendab üldse kliimapööre või kliimapoliitika ning mida see toob kaasa endaga nende elatustasemele. Tema sõnul on maailma kliima muutunud maailma algusaegadest saadik. Kliima on olnud enne inimkonna teket oluliselt soojem, kui praegu ja olnud enne inimkonna teket oluliselt külmem, kui praegu ning sellel ei olnud mingit seost põlevkivi ahju ajamisega Narvas, rääkis Helme. Ta lisas, et maailma kliimat mõjutab eelkõige päike, maakera kaugus päikesest, nurk päikesest, päikese enda aktiivsus ja päikese aktiivsuse tagajärjel tekkivad maakera sisemuses olevad geoloogilised protsessid. Seetõttu leidis Helme, et lihtsam on kliima muutusega kohaneda, kui sellega võidelda.

Helme sõnul puudub Euroopa CO2 poliitikal mõju kliimale, kuid sellel on selge efekt majanduslikult ja sotsiaal-majanduslikust seisukohast. Tema hinnangul on CO-kaubandus kahjulik ja sellega lõpparve teha. Eestil tuleb sellest tuleb välja astuda ja sellest loobuda.

Helme sõnul on toob tuuleenergiale ja päikeseenergiale üleminek kaasa ülisuured investeeringud võrku ja sellele vaatamata jääb elektri hind kaks kuni kolm korda kallim võrreldes tänasega. „Taastuvenergia on nii kallis ja sellele üleminek nõuab nii metsikuid investeeringuid ning kaasnev võrkude uuendamine nõuab nii metsikuid investeeringuid,“ sõnas Helme. Ta märkis, et Eestil on olemas Narva elektrijaamad, mis katavad Eesti vajaduse ja mille bilansiline maht on umbes 2 miljardit eurot.

Helme ettepanek oli, et elektri hinna odavnemiseks nii lühikeses kui pikas plaanis, tuleb tänane CO2 kaubandus kõrvale jätta. Teiseks on tema sõnul tarbetu ja tuleb ära lõpetada taastuvenergia tasu maksmine. „Me võtame kõikide inimeste taskust 100 miljonit ja anname umbes 50-le või 100-le ettevõttele, kes on olnud väga lähedalt seotud seadusandluse loomisega,“ rääkis Helme. „Kliimale ei ole sellest mingit kasu ja see ajab elektri kalliks.“

Ka ülekandetasu saaks Helme sõnul langetada, sest tegemist ei ole kulupõhise hinnaga, vaid investeeringutega taastuvenergia võrkudesse. „Kui me nende investeeringute vajadust vähendame, siis kohe tuleb alla ka elektri ülekandetasude hind,“ kõneles Helme.

Helme pidas mõistlikuks valitsuse otsust, et elektriaktsiis ja ka gaasiaktsiis jäävad madalaks. Samuti on tema hinnangul mõistlik energia käibemaksu määra alandamine 9 protsendi tasemele. Tema sõnul tuleb elektri hind kohe mõistlikule tasandile, kui astuda loetletud administratiivsed ja poliitilised sammud.

Oma ettekande lõpus pakkus Helme välja, et Eestis võiks olla ainult avatud siseturg. „Kõik, mis on piiri taga, sealt me ostame ja müüme elektrit läbi riikliku monopoolse ekspordi-impordiagentuuri, kes ostab kokku kas Eestis turujäägid ja müüb need välismaale või ostab välismaalt sisse ja müüb Eesti turule fikseeritud hinnaga, nii nagu riik tahab,“ kirjeldas Helme oma ettepanekut. „Sellisel juhul oleks Eestis elektri hind selline, nagu on meil põlevkivi hinnast tingitud elektri hind, ja ta oleks oluliselt odavam.“

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Jürgen Ligi (RE), Erki Savisaar (K), Jevgeni Ossinovski (SDE), Henn Põlluaas (EKRE) ja Sven Sester (I). Arutelu lõpus võttis sõna veel Kalle Grünthal (EKRE),

Istungi stenogramm.

Istungi fotod. (autor: Erik Peinar, Riigikogu)

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
[email protected]
Päringud: [email protected]

 

 

Tagasiside