Eesti Panga president Andres Lipstok tutvustas täna Riigikogule Eesti Panga 2009. aasta aruannet. Lipstok keskendus oma ettekandes Eesti Panga 2009. aasta olulistele arengutele ning neist tulenevatele ettevaadetele. Panga presidendi hinnangul oli 2009. aasta Eesti Panga jaoks suuresti euro ettevalmistamise aasta ja euroalaga liitumine oluliseks teetähiseks.

Kuna valitsus on oma plaanides ja Euroopa Liidule antud lubadustes seadnud eesmärgiks saavutada 2013. aastaks taas eelarve ülejääk, siis Eesti Panga kevadprognoosi hinnangul on 2013. aastaks seatud eelarve tasakaalu eesmärgi saavutamiseks vaja valitsusel oma eelarvepositsiooni parandada ligikaudu 8 miljardi krooni võrra. „Eelarvepositsiooni parandamisel on võimalus vähendada kulusid või suurendada tulusid. Eelmisel ja sel aastal tõusnud maksumäärad seavad tulude ehk maksukoormuse edasisele kasvule tõenäoliselt piiri, kust edasi hakkaks see juba majanduskasvu pidurdama. Pigem tundub otstarbekam otsida võimalusi, kuidas eelmisel aastal kiirelt kasvanud ja uute töökohtade loomist pärssivat tööjõu maksukoormust hoopis vähendada,” märkis Lipstok.
Lipstok peatus kõnes ka finantssektori poliitika teemadel. Ta juhtis tähelepanu sellele, et lähiaastatel on oluline ohjeldada administratiivsetest meetmetest tingitud inflatsiooni ning vähendada ühekordsete hinnatõusude ülekandumist teistesse hindadesse. Samuti on oluline panustada ka konkurentsi soosimisse ja tõhusasse konkurentsi järelevalvesse.
 
Rääkides Eesti Panga tulevasest rollist euroalasse kuuluva riigi keskpangana toonitas Lipstok: „Kui Eesti võtab kasutusele euro, saab Eesti Pangast Euroopa keskpankade süsteemi täievoliline liige. Eesti Panga president hakkab osalema Euroopa Keskpanga nõukogu ja Euroopa süsteemsete riskide nõukogu regulaarsetel istungitel, kus võetakse vastu kõik rahapoliitilised ja finantspoliitilised otsused. Seetõttu suureneb märgatavalt ka neid otsuseid toetavate seisukohtade põhistamist tagava majandusanalüüsi maht.” Olulisi muutusi toob üleminek eurole kaasa ka sellistes Eesti Panga tegevusvaldkondades nagu reservide haldus, välisvaluutaoperatsioonid, statistika, sularaha ja maksesüsteemid. Eesti Panga ülesandeks jääb jätkuvalt Eesti majandusprognoosi koostamine, aga ka Eesti majanduse seire ja analüüs laiemalt.
 
Sõnavõtuga esines Riigikogu liige Kalev Kallo.
 
Finantsinspektsiooni 2009. aasta aruandest rääkis Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein, kes andis ülevaate olulisematest arengutest finantssektoris 2009. aastal. Oma kõnes keskendus Malmstein neljale teemaderingile: 1. Euroopa Liidu uus finantsjärelevalve arhitektuur, 2. Finantsinspektsiooni sammud järelevalve tõhustamisel, 3. Finantsinspektsiooni roll sotsiaalse vastutuse kandjana ja 4. riigisisene koostöö. Kõne all olid finantsasutuste eneseregulatsiooniga seonduv, piiriülene järelevalve, pankade laenuportfellide ja investeerimisteenuste pakkumise kvaliteet, samuti väärtpaberituru järelevalve ja pensionifondide temaatika. Malmstein: „Kui seni on finantsjärelevalve põhirõhk olnud protsesside õigusliku vastavuse jälgimisel ja läbipaistvuse tagamisel, siis edaspidi tuleb meil senisest enam jälgida protsesside ja otsuste majanduslikku tähendust ja sisu, võtmeriskide ja ärimudelite jätkusuutlikkust. Pöörame senisest enam tähelepanu finantsasutuste strateegiate jätkusuutlikkuse ja riskide realiseerumise võimaluste analüüsile.”
 
Sõnavõtuga esines Riigikogu liige Marek Strandberg.
 
Riigikogu võttis täna vastu 6 seadust.
 
78 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud inimgeeniuuringute seaduse muutmise seadus (741 SE). Muudetud säte reguleerib geenidoonori nõusoleku tagasivõtmise õigust. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.
 
81 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seadus (746 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on Eesti õigusesse üle võtta 2008. aasta sügisel jõustunud Euroopa Liidu nõukogu vastav direktiiv puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude turustamise kohta. Samuti 2009. aasta sügisel jõustunud Euroopa Komisjoni vastav direktiiv, millega sätestatakse teatavad erandid traditsiooniliselt teatavates paikkondades ja piirkondades kasvatatud ning geneetilisest erosioonist ohustatud köögivilja rahvaselektsioonsortide ja -sortide ning selliste köögiviljasortide seemnete turustamiseks tulenevad uued nõuded. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. Seaduse § 10 jõustub 2012. aasta 1. oktoobril..
                       
82 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud riigipiiri seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (749 SE), millega sätestatakse objektiivselt mõõdetavad nõuded sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamisele ja piiriületuse ootealale. Samuti sätestatakse piiriületuse ootejärjekorra korraldamise põhimõtted ja nähakse ette piiriületuse ootejärjekorra pidamiseks vajalike andmete töötlemine piiriületuse ootejärjekorra andmekogus. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
 
81 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ja infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seadus (727 SE).  Seadusmuudatustega tagatakse isikute põhiõiguste parem kaitse otseturustuseks mõeldud sõnumite eest. Käesoleva seadusega täpsustatakse, millistel tingimustel on lubatud selliseid sõnumeid saata. Muudetakse ka kehtiva seaduse § 9 lõikes 4 sätestatud avaliku konkursi läbiviimise korda. Samuti laienevad võimalused teavitada isikut tema elu või tervist ohustavatest sündmustest, kasutades selleks kaasaegseid sidekanaleid. Seadustesse viidi sisse ka eurole üleminekuga seotud muudatused. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi.
 
85 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud riikliku statistika seadus (739 SE). Seaduse eesmärk on selgemalt eristada riiklik statistika muust statistikast ning luua ühtne õiguslik raamistik riikliku statistika tegemiseks. Seaduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks jäänud keegi. Seadus jõustub 2010. aasta 1. augustil, mõningad paragrahvid 2011. aastal.
 
50 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud omandireformiga seonduvate seaduste muutmise seadus (715 SE). Seadusmuudatustega lahendatakse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisel ja kompenseerimisel üles kerkinud õiguslikud ja korralduslikud probleemid. Luuakse võimalused kohalikele omavalitsustele lõpetada asjassepuutuvad vara tagastamise ja kompenseerimise menetlused. Omandireformi aluste seaduse vastava sätte kehtetuks tunnistamisega välistatakse potentsiaalne võimalus riigi või kohalike omavalitsuste vastu suunatud kahjunõuete esitamiseks suurusjärgus 100 miljonit krooni. Seaduse vastu hääletas 30, erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige. Seadus jõustub 2010. aasta 1. septembril.
 
Riigikogus jäi vastu võtmata Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esitatud otsuse eelnõu ettepaneku tegemise kohta Vabariigi Valitsusele (753 OE). Otsuse vastu hääletas 30 ja poolt 15 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek puudutas täiendatud Euroopa sotsiaalharta artikli 30 ratifitseerimist.
 
 
Riigikogu pressitalitus
 
 
Tagasiside