Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (159 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on anda sotsiaalkindlustusameti ekspertiisiga tegelevale ametnikule ja sotsiaalkindlustusameti ekspertarstile (isiku nõusolekul) juurdepääsuõigus tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele, et tuvastada puude raskusaste ja sellega kaasnevad lisakulud. Eelnõu eesmärk on ka vähendada tervise infosüsteemiga liidestunud ning sinna isikute terviseandmeid edastavate pere- ja eriarstide töökoormust ja hoida kokku nende aega. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (175 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on ajakohastada jälitustegevuse regulatsiooni, viia see vastavusse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja kohtu praktikaga, samuti põhiseadusega. Seaduses nähakse ette kehtiva õigusega võrreldes kitsamad tingimused jälitustoimingute tegemiseks ning jälitustoimingute ringist jäetakse välja toimingud, mis oma olemuselt ei ole jälitustoimingud. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, psühhiaatrilise abi seaduse, karistusregistri seaduse, kriminaalhooldusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (176 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on võimaldada süüdimõistetule vangistuse alternatiivina ravi, juhul kui isik on süüteo toime pannud ravitava või kontrollitava psüühikahäire tõttu ning on oht, et ta paneb tulevikus toime uue samasuguse süüteo. Ravi sihtrühmaks on seksuaalkuritegusid toime pannud isikud, kellel on ühtlasi diagnoositud pedofiilia või mõni muu seksuaalsuunitluse häire (parafiilia) ja kes nõustub ravi saamisega. Eelnõu mõttes seisneb seksuaalkurjategijate kompleksravi kombineeritud medikamentoosses ehk ravimravis ja psühhoteraapilises ravis (teraapia/nõustamine), mille eesmärk on isiku seksuaalsuunitluse häirete ravimine või kontrolli all hoidmine. Ühe võimalusena kavandatakse ravi kohaldada ennetähtaegse vabanemise eeltingimusena. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Riigikogus oli arutusel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt välja töötatud Eesti merenduspoliitika 2011 – 2020 (145 TK). Ettekandega esinesid majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning Riigikogu majanduskomisjoni liige Kalev Lillo.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister tutvustas arengukava valmimise protsessi ning rääkis merenduspoliitika vajadusest. Parts tõi välja kolm põhilist eesmärki: merendus kui oluline majandusharu, Läänemere keskkonna seisundi parandamine ning merendusalase koostöö parandamine erinevate ministeeriumide ja ametite vahel. Minister rääkis merenduspoliitika viiest peamisest tegevussuunast. Esiteks merendussektori ettevõtluskeskkond, mis peaks kujunema ettevõttesõbralikuks ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks. Teiseks on merenduse ohutuse, turvalisuse tõstmine ja merekeskkonna puhtuseparandamine. Kolmas tegevussuund puudutab avaliku sektori tegevusi, mis on suunatud merenduse arengule mitte ainult riigisiseselt, vaid arvestades ka rahvusvahelist dimensiooni. Neljanda tegevussuunana nimetas minister Eesti mereharidust ja –teadust ning viiendana rannaäärse elu ja külastuskeskuste parendamist.

Majanduskomisjoni liige Kalev Lillo lisas omalt poolt, et esmakordselt on tegemist dokumendiga, mis arvestab merega seotud erinevate tahkude koosmõju ning kaasab terviklikku nägemusse kõik asjaomased ministeeriumid: majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, siseministeeriumi, põllumajandusministeeriumi, keskkonnaministeeriumi ja ka kultuuriministeeriumi. Merenduse arengukava koostamise eesmärk on välja töötada merenduse sektoreid omavahelises koostoimes käsitlevad suunised merenduse edendamiseks, et realiseerida maksimaalselt Eesti potentsiaali mereressursi kasutamisel ning säilitamisel. Lillo tutvustas ka majanduskomisjoni soovitusi merenduspoliitika arengukava täiustamiseks.

Sõnavõttudega esinesid Riigikogu liikmed Tõnis Lukas, Toomas Tõniste, Kalev Kallo ja Kalev Kotkas.

Loe lisa istungi stenogrammist:

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside