Peaminister Jüri Ratas tutvustas Riigikogule uuendatud Eesti julgeolekupoliitika aluseid, millele valitsus andis heakskiidu tänavu 16. veebruaril.

„Julgeolek ei ole kitsalt soomukid, vorm või saapad. Meie heaolu garanteerib palju avaram käsitlus,“ ütles Ratas julgeolekualuseid Riigikogule tutvustades.

Peaminister märkis, et täna arutluse all olnud dokument on alates Eesti taasiseseisvumisest neljas. Esimest korda võeti see vastu aastal 2001 ning 2010. aastal võeti vastu tänini kehtivad julgeolekupoliitika alused.

Kuigi julgeolekupoliitika alused ei ole ressursse planeeriv dokument, on seal erandina kinnitatud Eesti valmisolekut eraldada sõjaliseks kaitseks vähemalt kaks protsenti SKT-st, millele lisanduvad liitlaste vägesid vastu võtva riigi kulud ja riigikaitseinvesteeringute programmi kulud.

Peaminister ütles, et Eesti juhindub ka tulevikus oma julgeolekupoliitilistes valikutes juba kindlaks kujunenud sammul. „Tulenevalt julgeolekukeskkonna iseärasusest peab meie samm ulatuma nii füüsilisse kui ka kübermaailma. See peab muutuma laiahaardeliseks ja elukutselisemaks. Osa peavad võtma noored ja vanad ning tegelikult kogu ühiskond,“ ütles Ratas.

„Üleilmse julgeolekukeskkonna ärevus ulatub ka Eestini,“ rääkis Ratas. „Eesti julgeolekut mõjutavad eelkõige üleatlandilise julgeolekusüsteemi elujõulisus, meie lähiregiooni riikide omavahelised suhted ning seda otseselt mõjutav Venemaa kasvanud sõjaline aktiivsus ja agressiivsus.“

Ratas ütles, et neid olusid silmas pidades hinnatakse sõjalise surve ja sõjaliste vahendite kasutamise tõenäosust meie regioonis varasemast kõrgemaks. „Analüüsi järgi kasvab see risk juhul, kui NATO kollektiivne heidutus pole mingil põhjusel usutav,“ ütles Ratas. Ta juhtis tähelepanu Eesti välisluure hinnangule, mille järgi on Venemaa otsese sõjalise ründe oht NATO riikidele 2017. aastal madal.

Ratas selgitas, et julgeolekupoliitika alustes on loobutud ametkonnakesksest jaotusest ning püütud pigem keskenduda valdkondlikele vajadustele, mis võivad nõuda ka eri ametkondade sünkroniseeritud pingutusi.

Valitsusjuht andis ülevaate üheksast valdkonnast, millest julgeolekupoliitika alused koosnevad. Ta tõi välja, et diplomaatia alapeatükkides käsitletakse Eesti tegevust rahvusvahelisel areenil, Eesti usku rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ja huvi, et NATO ja Euroopa Liit oleksid oma tegevuses ühtsed ja elujõulised. Samuti rõhutatakse kahepoolsete suhete olulisust Ameerika Ühendriikidega ning koostöösoovi Põhja- ja Baltimaadega.

Julgeolekupoliitika alustes pööratakse tähelepanu suhetele Venemaaga ja nende arendamise väljavaadetele. „Naaberriigina oleme kahtlemata huvitatud demokraatia ja õigusriigi arengust Venemaal ning säilitame võimaluse dialoogiks,“ ütles Ratas. „Kuid meie idanaabri viimasel kümnendil hoogustunud agressiivne käitumine tingib vajaduse olla Euroopa Liidus ja NATO-s ühtsed, mh sanktsioonide küsimuses, kuni on kadunud nende kehtestamise algpõhjused.“

Sõjalise kaitse suund toob valitsusjuhi sõnul esile tegurid, millele toetudes Eesti korraldab oma kaitse ning millest lähtudes ehitab riik üles riigikaitsesüsteemi ja kaitseväe. Turvalise ja põhiseadusliku korrakaitse kohta sedastatakse, et turvalisuse tagatiseks on ohutu keskkond ning selle suurim proovikivi ohtude kasvav mitmekesisus ja riigi piiriülesus.

Põhiseadusliku korra tagamisel on ääremiselt oluline riikide institutsioonide riskikindlus ning järjepidevus turvalisust puudutavate küsimuste lahendamisel. Konfliktiennetuse ja kriisiohje alapeatükis väljendatakse riigi valmisolekut panustada Eesti ning Euroopa ja maailma julgeolekusse rahvusvahelistel kriisioperatsioonidel osalemise kaudu nii sõjaliste kui ka tsiviilvõimetega. Samuti rõhutatakse arenguabi humanitaaroperatsioonide ja abikäepoliitika tähtsust.

Majandusjulgeoleku alapeatükis vaadeldakse majanduskeskkonnast tulenevaid riske, mille hulgas pööratakse konkreetsemat tähelepanu energiajulgeolekule, transporditaristu planeerimisele ja julgeoleku eri aspektidele.

Küberjulgeoleku alapeatükis tuuakse esile põhimõte, et küberjulgeolekut korraldatakse ühetaoliselt ja samade struktuursete lahendustega nii rahu ajal kui ka sõjaolukorras.

Elukeskkonna kindluse alapeatükis vaadeldakse elukeskkonda kui inimeste turvatunde komponenti ning kirjeldatakse abinõusid, millega seda paremaks ja kindlamaks muuta, vähendades ühtlasi ühiskonna üksikisikute haavatavust ning kasvatades nende valmidust panustada riigi arengusse.

Riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso andis lühiülevaate riigikaitse- ja väliskomisjoni tööst julgeolekupoliitika alustega seonduvalt. Mõlemad komisjonid olid kaasatud aluste teksti väljatöötamisse enne nende valitsuses heakskiitmist.

Reformierakonna fraktsiooni nimel kõnelenud Ants Laaneots tõi välja eelnõu puudused ja pidas vajalikuks nende kõrvaldamist menetluse käigus. Keskerakonna fraktsiooni nimel kõneles Tiit Terik, kes tunnustas dokumendi koostajaid ja ütles, et fraktsioon toetab eelnõu.

Vabaerakonna fraktsiooni nimel kõneles Artur Talvik. Tema sõnul peavad  julgeolekupoliitika alused kajastama ka seda, kui riigi juhtimises on palju korruptsiooni. Korruptsioon on tema sõnul julgeolekupoliitiliselt väga tõsine oht, millega peaks võitlema.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni nimel võttis sõna Marianne Mikko. Ta rõhutas, et tähtis on hoida kaitsekulutused kahe protsendi tasemel SKT-st, sest sellega on Eesti eeskujuks NATO ja Euroopa Liidu teistele liikmesriikidele.

Teema arutelu jäi pooleli istungi tööaja lõppemise tõttu. Arutelu jätkub homsel istungil.

Fotod istungilt.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
[email protected]   
Päringud: [email protected]

Tagasiside