76 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud biotsiidiseadus (446 SE), mis viib biotsiidide turustamist ja kasutamist reguleerivad õigusaktid kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Biotsiidiseaduse eesmärk on kaitsta inimeste ja loomade tervist, keskkonda ning vara, kehtestades selleks asjakohased nõuded biotsiididele, nende turustamisele ja kasutamisele. Biotsiidide ohutu kasutamise ja turule lubamise eelduseks on biotsiididele turustusloa andmine ja biotsiidides kasutamiseks ettenähtud toimeainete kandmine biotsiididirektiivi vastavatesse lisadesse. Ühtsete nõuete rakendamine biotsiidide turustamisele ja kasutamisele Euroopa Majanduspiirkonnas on eelduseks kaupade vaba ja ohutu liikumise tagamiseks liikmesriikide vahel.

76 poolthäälega võeti vastu keskkonnakomisjoni algatatud maareformi seaduse § 23³ muutmise seadus (472 SE), mis pikendab vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja kinnitamise senist tähtaega 1. juuni 2009 kuni 1. jaanuarini 2010.

51 poolthäälega (30 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seadus (476 SE), mis peatab kohustusliku kogumispensioni maksed alates 1. juunist 2009 kuni 2010. aasta lõpuni täies mahus ning 2011. aastal pooles mahus. Tavapärane sissemaksete režiim jätkub aastast 2012. Erandina näeb seadus ette võimaluse, et II sambaga liitunutel, samuti neil, kes veel 2009. aastal II sambaga liituvad, on õigus esitada avaldus, et jätkata oma 2%-lisi kohustusliku kogumispensioni sissemakseid 2010. aasta algusest.  Samuti avalduse esitanud 1942 – 54 sündinud isikutele jätkab riik alates 2010. aastast sotsiaalmaksu arvel 4% maksmist. Loodud on nn kompensatsioonimehhanism, mille kohaselt hilisemal perioodil liitunutele võimaldatakse kõrgendatud määradega sissemakseid.

Riigikogus oli seejärel olulise tähtsusega riikliku küsimuse Eesti Inimarengu Aruanne 2008 arutelu.

 

Arutusel oleva inimarengu arengu aruande keskne telg on Eesti inimeste ja ühiskonna elukvaliteet, mis läbib kõiki dokumendi peatükke.

 

Ettekande teinud põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde väljendas komisjoni seisukohta, et Eesti 2008 Inimarengu aruanne on aus peegeldus meie elust ja tegelikkusest. Selles on nii uut informatsiooni, olulist mõtlemist ja vaidlusainet kui ka värskeid vaatenurki nendele küsimustele, mida me arvame tegelikult teadvat ja neid vastuseid. Linde rõhutas, et kõik elukvaliteedi küsimused on otseselt seotud sellega, kuidas majanduskriis meie elu mõjutab. Samas on elukvaliteediga seotud teemad pikaaegsed ja seotud inimeste põhiseaduslike õiguste kaitsega. Linde viitas põhiseaduskomisjonis toimunud arutlustele, et hea sissetulek, auto või uue maja omamine iseenesest ei tähenda veel head elu. „Suurt rolli mängivad siin ka just inimese tervislik seisund, tema töö, tööga rahulolu, suhted teistega, kaasatus oma kogukonda, isiklik turvalisus ja muidugi ka emotsionaalne heaolu, õnnetunne,“ tõi Linde välja arutlusel olnud küsimused. „Majanduskriisi tingimustes on selle kõige tõttu oluline, et majanduspoliitika püüaks ära hoida eeskätt negatiivseid mõjusid eelkõige laste elu kvaliteedile. Väldiks ka üldisi terviseriskide suurenemist ja kõige olulisem – riik peaks suutma ära hoida paanikat ja rahvuslikke ning sotsiaalsete pingete teravnemist. Seda kõike ka käesoleva aruande esitajad meil põhiseaduskomisjonis soovitasid,“ märkis Linde.

 

Eesti Inimarengu Aruande 2008 toimetaja Erik Terk kõnelesmeie inimarengut mõjutavatest majanduslikest teguritest. Terk rõhutas, et majanduskasv ja majandusareng ei ole kujunenud mitte ainult tootmistegurite kooskõla tulemusena, vaid suuresti läbi inim- ja sotsiaalse kapitali arendamise. Terk märkis, et senine Eesti arengumudel on küll aidanud hoida riigieelarvet tasakaalus, kuid pole vajalikul tasemel aidanud luua sotsiaalset ja inimpotentsiaali tulevaseks arenguks.

 

Eesti Inimarengu Aruande 2008 peatoimetaja Marju Lauristin tõi välja meie inimarengu ohud, mis pärsivad ühiskonna edukat toimimist ja jätkusuutlikkust. Ta rõhutas inimeste elueaga seotud probleemide lahendamise tähtsust: meie meestel on liiga lühike eluiga ja naistel halb tervis, mis väljendub pikas haiglases vanaduspõlves. Lauristin toonitas, et olukorra muutmine tuleb võtta Eesti arengu peaeesmärgiks. Muidu ei saa me rääkida ka majanduselu tagamisest.

 

Eesti Inimarengu Aruanne 2008 on internetis siin:

 

Istungi stenogramm on internetis siin:

 

Riigikogu pressitalitus