Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Peaminister Jüri Ratas tutvustas täna Riigikogule Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise juhtmõtteid, milleks on avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa, turvaline ja kaitstud Euroopa, digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine ning kaasav ja kestlik Euroopa.

„Meie prioriteedid on hoolikalt läbi kaalutud ja arutatud, iga algatust ja üritust pikalt analüüsitud – selles nimekirjas pole ainsatki ebaolulist asja. Kuid neist olulisim on, et Euroopa püsiks tugev ja ühtne,“ kinnitas valitsusjuht.

Eesti eesistumise moto on „Ühtsus tasakaalu kaudu“. Peaministri sõnul võtavad need kolm sõna kokku Eesti eesistumise tähtsaima ülesande: aitame Euroopal ühte hoida ja hoolitseme, et keegi ei tunneks end kõrvale- või mahajäetuna.

Rääkides avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopast ütles Ratas, et Euroopa majandus peab olema avatud muutustele, uutele võimalustele ja värsketele ideedele. Tema sõnul on 500 miljonit tarbijat ühendav Euroopa siseturg üks suurimad saavutusi, kuid ühine turg ei ole aga siiani valmis ning suur osa Euroopa majanduse potentsiaalist on veel kasutamata. Eesistujana tegeleb Eesti piiriülese käibemaksusüsteemi parendamise, finantsnõustajatele reeglite kehtestamise ja liikmesriikide maksuametite koostöö tõhustamisega, lubas peaminister.

Majandusteema lõpetuseks tõi Ratas välja mahuka puhta energia pakett, mis tegeleb taastuvenergia, elektrituru toimimise ja energiasäästu teemadega.

Turvalise ja kaitstud Euroopa teemal kõneledes ütles Ratas, et Euroopa peab oma kaitsevõimet tõstma. „Kaitsevõimesse tuleb rohkem investeerida, sest tühi kott ei seisa püsti,“ sõnas ta ja lisas, et oluline on ka tihedam kaitsealane koostöö ja kokkulepe, kuidas ühiselt rahastada ELi sõjalisi operatsioone.

Ratase sõnul peab Euroopa Liidu välispiir olema kindel ning nii isikud kui kaubad paremini kontrollitud. Selleks lubas peaminister üles ehitada mitu põhjalikku ühist andmebaasi, piiriületuste, reisilubade ja tagasisaatmisotsuste kohta, mis omavahel ka suhtleks.

Rändekriisi lahendamisel tuleb Ratase sõnul leida tasakaal riikide vahel, kes iga päev põgenike saabumisega silmitsi seisavad ja nende vahel, kes peavad panustama muud moodi. Pikaajaliseks lahenduseks peab ta põgenike päritoluriikides olukorra paranemist ja inimkaubitsejate tegutsemise võimatuks muutmist.

Valitsusjuht rõhutas ka idapartnerluse olulisust. „Euroopa Liidu huvides on, et meie lähiümbruses oleks rahu ja inimestel hea elada,“ ütles ta. Ukraina, Moldova, Aserbaidžaan, Armeenia, Valgevene ja Georgia peavad tundma liidu igakülgset toetust.“

Peaminister rõhutas, et kõige olulisem Euroopa Liidu välispoliitikas on ühtsus. „Venemaa pole oma käitumist muutnud, kohustusi täitnud ja konflikt Ukrainas jätkub. Seega peab jätkuma ka Euroopa Liidu poliitika Venemaa suunal, mis rajaneb välisministrite kokkulepitud viiel põhimõttel, millest kõige olulisem on Minski lepete täielik täitmine,“ ütles Ratas.

Digitaalse Euroopa ja andmete vaba liikumise teema juures tõi Ratas esile, et ühtse e-turu loomine lubab enam kui 400 lisamiljardit aastas Euroopa majandusse ning sadu tuhandeid uusi töökohti. Ratase sõnul on digitaalse ühiskonna toimimisel selged eeldused, millest üks on andmete vaba liikumine. Lisaks tegeleb Eesti geoblokeerimise lõpetamisega ning sellega, et tarbija õigused ja garantiid oleks ühesugused, ükskõik millises riigis ta oma e-ostu tegi.

Peaministri sõnul soovib Eesti kõik e-valitsemisega seotud arutelud vormida Tallinna deklaratsiooniks, mis meie eesistumist meenutama jääks.

Kaasava ja kestliku Euroopa puhul tõi Ratas esile, et eesistujana keskendume näiteks sellele, et teise riiki lähetatud töötajaid kohalike töötajatega võrreldes õiglaselt koheldaks, et erivajadustega inimesi tehnoloogia abil ühiskonnale lähemale tuua ja nende ligipääsu toodetele ja teenustele parandada, et pere ja tööelu ühitamine lihtsamaks muuta.

Ratase sõnul peab Euroopa elama loodust vähem koormates, sest ülekoormatud ja rikutud ökosüsteemid tähendavad otsest ohtu meie põllumajandusele, tööstusele, energiatootmisele – kogu majandusele. „Eesistujana on meie ees kaks suurt teemat, kus otsime seda tasakaalu koos teiste liikmesriikidega: Euroopa Liidu kliima- ja jäätmepoliitika,“ ütles Ratas.

Valitsusjuht ütles, et Eestil on kuue kuu jooksul võimalik Euroopa inimeste elu käegakatsutavalt paremaks muuta.

Rääkides Brexitist avaldas Ratas kahetsust, et Eesti eesistumise ajal algavad läbirääkimised Ühendkuningriigi lahkumise üle Euroopa Liidust. „See on kurb, sest Ühendkuningriik on Eesti kauaaegne partner, liitlane ja mõttekaaslane,“ ütles Ratas.

Valitusjuht rõhutas, et Brexit ei ole Eesti eesistumise peateema ega prioriteet. „Meil on selles protsessis oma roll, aga igapäevane töö on siin Komisjoni õlul, nõukogu poolelt peamiseks vedajaks Donald Tusk. Meie ülesanne on keskenduda tulevikule,“ rääkis Ratas. Ta kinnitas, et töö ühegi prioriteediga ei jää seisma, sest 2019. aastal valimiskastide juurde asuvad Euroopa kodanikud ootavad Eestilt lahendusi nende turvalisuse ja heaolu tõstmiseks.

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut tõi oma ettekandes välja, et eesistumine võimaldab Eestil teha omapoolseid rõhuasetusi, tõstes seeläbi esile Eesti sisulisema panuse Euroopa Liidu tuleviku kujundamisel.

Vitsuti hinnangul teeb Eesti õigesti siis, kui keskendub oma eesistumise programmis Euroopa Liidu majanduses ja tööturul toimuvale ning julgeoleku ja kaitseküsimustele.

Kiirete transpordiühenduste loomine töökohtadeni jõudmiseks, kulutõhusamate energiasüsteemide väljaarendamine energiakulude vähendamiseks ning vabaneva ressursi kasutamine näiteks teadus- ja arendustegevuses on vajalikud töökohtade juurde loomiseks.

Vitsust ütles, et Eesti kui eesistuja ülesandeks on juhtida vajalikke samme ühisturu lõplikuks väljaarendamiseks. „Mitte ainult liikumisvabadused pole tähtsad, vaid ka liikumisteed nii kaupadele, teenustele, kapitalile kui ka inimestele,“ sõnas Vitsut.

Vitsust ütles, et Euroopa Liidu ühise kaitsepoliitika täpsem väljakujundamine suurendab liikmesriikide vahelist kaitsekoostööd ja kaitsevõimekust ning on oluline turvatunde loomisel. „Tänases globaliseeruvas maailmas pole ükski konflikt nii kauge, et ei avaldaks oma mõju meie turvatundele ja julgeolekule maailmas laiemalt,“ rääkis ta.

Oma sõnavõtus tõi Vitsust välja, et Euroopa Liit vajab tihemaid partnerlussuhteid paljude Aafrika riikidega, et parandada inimeste töö- ja elutingimusi Aafrikas kohapeal. Tema sõnul on sama oluline ka idapartnerlusriikide saatus.

Veel rõhutas ELAKi esimees, et Eesti vajab eesistumise ajal üksteise mõistmist ja tasakaalukust Euroopa Liidu asjade ajamisel. See kodurahu tagab valitsuse Euroopa Liidu eesistumise töös stabiilsuse. „Eesti esimese Euroopa Liidu eesistumise õnnestumine on lõpuks kogu Eesti riigi maine küsimus,“ ütles Vitsut.

Vitsut tutvustas ka eesistumise parlamentaarse mõõtme sündmusi ja kinnitas, et kõigis Riigikogu eesistumise konverentside programmides on teemade seadmisel arvestatud nii tänaste Euroopa Liidu aktuaalsete teemadega kui ka Eesti tugevustega. Ta rõhutas, et Euroopa Liidus tehtud otsuste kodanikeni viimisel on olulisim roll rahvusparlamentidel.

„Vaid ühiselt tegutsedes saame Euroopa Liidus tagada oma elanike turvalisuse ja omada arvestatavat mõju rahvusvahelisel areenil. Samas peaksime hoiduma illusioonide loomisest, sest katteta lubadused on just need mis põhjustavad pettumust Euroopa Liidus,“ ütles Vitsut oma ettekande lõpus.

Reformierakonna fraktsiooni nimel kõnelenud Taavi Rõivas ütles oma sõnavõtus, et Euroopa Liit vajab uut hingamist ja uusi edulugusid. „Eestil on võimalus ja isegi kohustus nendesse diskussioonidesse panustada. Veelgi enam, meie roll on neid diskussioone eesistujana vedada,“ ütles Rõivas. Ta lisas, et ootab valitsuselt palju selgemat visiooni, palju konkreetsemaid ettepanekuid ning eelkõige suuremat ambitsiooni.

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni nimel kõneles Monika Haukanõmm, kelle sõnul peab Eesti Euroopa Liidu eesistujana olema värskendavate reformide algataja. Ta märkis, et Euroopa Liidu tulevase eesistujana peab Eesti keskenduma liidu demokratiseerimisele ning algatama tõsise debati ka Euroopa poliitilise kultuuri üle. „Usun, et rahvusparlamentidele peab tagama laiemad õigused Euroopa Liidu seadusloomes osalemiseks ning parlamendile tuleb samuti anda laiemad kontrolli ja seadusandliku algatuse õigused,“ ütles Haukanõmm.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel võttis sõna Jaak Madison. Ta ütles, et Eesti peab olema hea läbirääkija ja kompromisside leidja erinevate poolte vahel, kuid neutraalsusel on piirid. „Piir tuleb ette siis, kui otsustamisele tulevad küsimused, mis on selgelt lõhestanud Eesti ühiskonda ja lähevad teravasse vastuollu meie huvidega,“ ütles Madison ja tõi näiteks migratsioonipoliitika ja läbirääkimised Suurbritanniaga.

Madisoni sõnul on Konservatiivne Rahvaerakond alati seisnud selle eest, et Euroopa Liit peab olema riikide liit, mitte liitriik.

Keskerakonna fraktsiooni nimel kõneles Oudekki Loone. Tema sõnul on see, et Eesti peab eesistujana hoidma tasakaalu ja neutraalset joont, Eesti jaoks väga suur võimalus. „Selleks et me saaksime teha häid otsuseid ja et meie enda välispoliitika oleks efektiivne, me peame mõistma teiste riikide teistsuguseid huvisid,“ ütles Loone.

„Kui me suudame jääda kõigi suhtes õiglaseks, kõigi suhtes ausaks – olgu siis Brexitis, olgu migratsioonikriisis, olgu töötajate õiguse ja turvalisuse küsimuses, olgu Aafrika arengupoliitikas –, siis me oleme teinud suure sammu edasi, nii Euroopas kui ka Eestis,“ ütles Loone.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna poolt võttis sõna Liisa Oviir kelle sõnul Euroopa Liit liidab riike, keda ühendavad ühtsed väärtused. Nende nimel aga tuleb tõsiselt tööd teha, sest liiga lähedal on riik, kus need põhiväärtused ei kehti. „Meie olulisim prioriteet on hoida Euroopa Lidu ühtsust,“ ütles Oviir. Tema  sõnul on Eestil eesistujana võimalus rikastada liitu meile omaste kogemustega. Eesti on tema sõnul kiire, paindlik ja innovatsioonile orienteeritud.

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsiooni nimel rääkinud Marko Mihkelson tõi esile, et Eesti elanike toetus Euroopa Liidule on püsinud väga kõrge. Mihkelsoni sõnul saavad kõige suuremaks võitjaks eesistumisest Eesti inimesed. Tema sõnul kinnitab eesistumine veenvalt, et Eesti on väikeriigina efektiivne liider iseseisvate riikide liidus.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee   
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside