Riigikogu arutas tänasel istungil riigihalduse ministri Jaak Aabi ülevaadet avaliku teenistuse 2019. aasta aruande kohta.

Aruanne keskendub eelkõige avalikule teenistusele ehk riigi ja kohalike omavalitsuste ametiasutuste teenistujatele, kuid antakse ülevaade ka kogu avalikust sektorist ja valitsussektorist. Personalistatistikas kajastatakse muuhulgas töötajate arvu, tööjõukulusid, värbamise, hindamise ja voolavuse ning koosseisu näitajaid. Lisaks antakse ülevaade koolitus- ja arendustegevustest, eetikast ning avaliku teenistuse seaduse õigusraamistikust.

Riigi ja omavalitsuse ametiasutustes töötas eelmisel aastal 27 628 avalikku teenistujat, mis moodustas kogu Eesti tööhõivest 4,2 protsenti. „Asutustes jätkati valdkondade töö ümberkorraldamisega, et pakkuda paremat avalikku teenust nii digitaalselt kui otsesuhtluses,“ ütles Jaak Aab.

Avalikus sektoris töötas eelmisel aastal 132 333 inimest, mis on 0,08 protsenti rohkem võrreldes aasta varasemaga. Alates 2008. aastast on avaliku sektori töötajate arv vähenenud 13 333 inimese võrra ehk 9 protsenti. Neist avalikus teenistuses ehk riigi- ja kohalike omavalitsuste ametiasutustes töötas 27 628 teenistujat, kasvades aastaga 0,2 protsenti. Seitsme aastaga on avalike teenistujate arv vähenenud 2322 inimese võrra ehk 7,8 protsenti. Avalikest teenistujatest töötas 22 059 riigi ametiasutustes ning 5569 omavalitsuste ametiasutustes. Üle kolmandiku avalikest teenistujatest olid eriteenistujad, sh politsei- ja vanglaametnikud, päästeteenistujad jt.

Avaliku teenistuja keskmine vanus oli jätkuvalt 43,5 aastat, kuid keskmine iga on tõusutrendis. Naisi on veidi rohkem kui mehi, samas eriteenistustes on rohkem nooremaealisi mehi.

Kõrgharidusega inimeste osakaal on avalikus teenistuses oluliselt suurem kui Eestis tervikuna. Eesti kõikidest hõivatutest oli kõrgharidusega inimeste osakaal 42 protsenti, samas avalikest teenistujatest on kõrgharidusega 61 protsenti.

Riigiametnike keskmine brutokuupalk oli möödunud aastal 1877 eurot, kasvades aastaga 8,6 protsenti, kohalike omavalitsuste ametnike keskmine brutokuupalk oli 1692 eurot, kasvades aastaga 5,3 protsenti. Valitsussektori keskmine brutokuupalk oli 1494 eurot, kasvades aastaga 9,9 protsenti. Eesti keskmine brutokuupalk kasvas 7,4 protsenti, tõustes 1407 euroni.

Aab selgitas tulevikuperspektiive. „Oma meeskonnaga riigihalduse ministri haldusalas otsime uusi võimalusi, kuidas riigikorraldust ja tegevusi optimeerida ühelt poolt ning maksumaksja raha kasutada riigi toimimiseks kõige tulemuslikumalt. Aga samas me ei tohi alla anda kvaliteedis ega teenuste kvaliteedis, vaid peame neid oluliselt veelgi parandama,“ ütles Aab. Ta peab jätkuvalt oluliseks e-riigi arendamist, infotehnoloogiliste lahenduste laiemat kasutamist avalike teenuste pakkumisel. Kahtlemata peame ka uue Euroopa Liidu 2021+ rahastusperioodi ettevalmistamisel arvestama e-riigi arendamise vajadustega. „Riik peab olema nutikam ja kaasaegsem ning paljud teenused on võimalik teha automaatseks. See, et suhtlemisvajadus riigiasutustega bürokraatlike toimingute tarvis väheneks nii kodanikul, ettevõtjal kui kohalikul omavalitsusel,“ ütles Aab.  „Avalik teenistus peab aga olema suuteline kaasas käima globaalsete tehnoloogiatrendidega ning samuti harjuma üha suurema paindlikkusega töötamise viisides. Kaugtöö on tulnud, et jääda. Seda näitas ka koroonakriis.“

Aab ütles, et peame jätkama ka riigipalgaliste töökohtade pealinnast väljaviimisega. „Peame väärtustama ja hoidma riiki teenivaid inimesi. Peame värbama avalikke teenistujate hulka oma ala parimaid eksperte ning neid vääriliselt tasustama ja arendama. Riik ja omavalitsused peavad tööandjana arenema ning kaasajastuma,“ märkis minister.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kersti Sarapuu (K) ja Heiki Hepner (I).

Riigikogu liikmete Helmen Küti, Jaak Juske, Heljo Pikhofi, Jevgeni Ossinovski, Riina Sikkuti, Indrek Saare ja Ivari Padari 18. juunil esitatud arupärimisele kroonilise haigusega laste olukorra kohta (nr 39) vastas sotsiaalminister Tanel Kiik. 

Vabas mikrofonis võttis sõna Urmas Reitelmann. 

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]