Riigikogu võttis vastu kaks seadust: 

59 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seadus (159 SE), mis loob õigusliku aluse puude raskusastme või püsiva töövõimetuse tuvastamise menetlemisel tervise infosüsteemis olevate delikaatsete isikuandmete käitlemiseks. Puude raskusastme ja püsiva töövõimetuse tuvastamise aluseks olevad terviseandmed sisalduvad tervise infosüsteemis, kust sotsiaalkindlustusameti ekspertiisiga tegeleval ametnikul ja sotsiaalkindlustusameti ekspertarstil on seaduses sätestatud alustel õigus teha päringuid, et saada ekspertiisiks vajalikke terviseandmeid. 

60 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seadus (146 SE), millega nähakse kulla käibega seotud maksupettuste vältimiseks ette pöördmaksustamise erikord, nii nagu see on metallijäätmete ja kinnisasjade käibe puhul. Pöördkäibemaksu rakendamisel kaob võimalus käibemaksukohustuslaste vaheliste tehingute puhul käibemaksu mahaarvamiseks ehk riigilt tagasi küsimiseks. Käibemaksu tasumise kohustus tekib üksnes tarneahela nn viimases lülis – müügil lõpptarbijale.            

Riigikogu võttis uuesti menetlusse Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (89 UA). Vabariigi Presidendi otsuses nr 59 osutati seadust tagasi lükates, et mitmed selle sätted ei ole kooskõlas põhiseadusega. Seaduse peamised muudatused puudutavad kõrghariduse tasemeõppe rahastamist riigieelarvest ning üliõpilaste õigusi ja kohustusi riigieelarvest rahastatava kõrghariduse omandamisel. Seaduse kohaselt eraldatakse kõrgkoolidele edaspidi kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks riigieelarvest tegevustoetust, mis ei ole enam üldjuhul seotud konkreetsete õppekohtade ja lõpetajate arvuga. Lisaks näeb seadus ette ainepunktide kumulatiivse arvestuse kõikide semestrite lõikes. Akadeemilisel puhkusel olevale üliõpilasele antakse õigus kuulata loenguid, kuid mitte sooritada eksameid ja arvestusi. 

Riigikogu põhiseaduskomisjonis ja kultuurikomisjonis toimunud aruteludes tõdeti, et president oma veto kaudu ei vaidlusta eelnimetatud seaduse ja selle juurde kuuluvate aktide kontseptsiooni, eesmärke ja sisu. Vaidlustatud on selles seaduses kasutatud õigusliku regulatsiooni vorm või ka õigusliku regulatsiooni tase. President osundas, et osa regulatsiooni oleks tulnud anda seaduse tasemel nii, nagu nõuab seda põhiseadus, ja mitte valitsuse akti ehk määruse tasandil. Samuti tuleks presidendi arvates reguleerida mõnda probleemi selgemalt, sealhulgas näha ette ka võimalike tekkivate vaidluste lahendamise kord. 

Nii kultuurikomisjon kui ka põhiseaduskomisjon tegid Riigikogu täiskogule ettepaneku võtta Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seadus uuesti menetlusse. Riigikogu 65 liiget toetasid seda ettepanekut. Vastu ja erapooletuid ei olnud. 

Istungi stenogramm on internetis siin

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside