Kolmapäeval toimunud Riigikogu täiskogu istungil andis Riigikogu mandaadi kuni 55 Eesti tegevväelase kasutamiseks Euroopa Liidu rahutagamismissioonil Kesk-Aafrika Vabariigis. Samuti võttis Riigikogu vastu riigieelarve seaduse, korteriomandi- ja korteriühistuseaduse, korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse ja kinnitas Transpordi arengukava aastateks 2014–2020.

Riigikogu otsus “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahutagamismissioonil Kesk-Aafrika Vabariigis” (583 OE) võimaldab Eestil osaleda Euroopa Liidu rahutagamismissioonil EUFOR RCA (European Union military operation in Central African Republic) Kesk-Aafrika Vabariigis kuni 55 tegevväelasega alates otsuse jõustumise hetkest kuni 31. augustini 2014 ning kuni 5 tegevväelasega aasta lõpuni. Eesti osalus rühmaga on ühekordne, pärast neljakuulise rotatsiooni lõppu ei saadeta Kesk-Aafrika Vabariiki uut rühma. Eesti jalaväerühma ülesandeks saab tõenäoliselt julgestus- ja toetusoperatsioonide läbiviimine eesmärgiga vabastada Prantsusmaa ning Aafrika Liidu rahuvalveoperatsiooni MISCA üksused teiste operatsioonide läbiviimiseks.

Hääletusel olid otsuse vastu võtmise poolt 43, vastu 14 Riigikogu liiget. Läbirääkimistel võtsid sõna Marianne Mikko, Kadri Simson ja Jevgeni Ossinovski.

Riigikogu võttis vastu riigieelarve seaduse (513 SE). Seadus loob õiguslikud alused ja põhinõuded Eesti majandusliku ja rahandusliku pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Seadus sätestab strateegilised arengudokumendid, mille üheks liigiks on poliitika põhialused. Samuti sätestab seadus, et põhiseaduslikud institutsioonid ei ole kohustatud koostama strateegilisi arengudokumente ja Eesti Panga juurde luuakse eraldi nõuandekoguna eelarvenõukogu. Seadus muutis lisaks mitmeid riigieelarve seadusega seonduvaid seaduseid, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadust ning samuti Eesti Rahvusringhäälingu seadust.

Hääletusel olid seaduse vastu võtmise poolt 53, vastu 33 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige. Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Eiki Nestor, Aivar Sõerd, Sven Sester ja Mihhail Stalnuhhin.

Riigikogu võttis vastu korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (462 SE). Seadus asendab kaks praegu kehtivat seadust – korteriomandiseadus ja korteriühistuseadus. Seaduses on reguleeritud kõik korteriomandiga seotud õigussuhted. Kõigi korteriomandite majandamine hakkab toimuma iseseisva juriidilise isiku – korteriühistu – vormis, mis seaduse jõustumisel tekib koos korteriomandite loomisega. Olemasolevatele korteriomanditele, mille majandamine toimub uue seaduse jõustumiseni korteriomanike ühisuse vormis, loob riik ise korteriühistu.

Hääletusel olid seaduse vastu võtmise poolt 55, vastu 16 Riigikogu liiget. Läbirääkimistel võtsid sõna Marika Tuus-Laul, Margus Hanson ja Siim Kabrits.

Riigikogu võttis vastu korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse  (424 SE). Seadus teeb vajalikud muudatused, mis võimaldavad kehtivat seadust kohaldada ka inspektsioonilisele riiklikule järelevalvele. Seadusega ühtlustatakse ja muudetakse kehtivaid riiklikku järelevalvet reguleerivaid korrakaitselisi eriseadusi. Seaduse kohaldamisalast on välja jäetud tegevus-, ehitus-, keskkonna- või muu loa väljastamise menetlus ning rahalise või mitterahalise toetuse andmise menetlus. Seadus tagab ühtsetel alustel toimiva, efektiivsema, õigusselgema ning isiku põhiõigusi rohkem arvestava riikliku järelevalve menetluse. Seaduse jõustumise järel hakkavad riiklikku järelevalvet teostama ühtsetel alustel kõik korrakaitseorganid.

Hääletusel olid seaduse vastu võtmise poolt 64, vastu 1 Riigikogu liige. Läbirääkimistel võtsid sõna Marika Tuus-Laul ja Marko Pomerants.

Riigikogu võttis vastu otsuse ”Transpordi arengukava 2014–2020 ” kinnitamine (560 OE). Transpordi arengukava järgmiseks seitsmeks aastaks jätkab suuresti varasema arengukava 2006-2013 eesmärkide elluviimist. Uus arengukava võtab arvesse eelmisel perioodil seatud eesmärkide täitmist. Seitsme aasta jooksul on muutunud majanduskeskkond ning sellest tulenevalt ka arenguvajadused. Muutunud või täpsustunud on EL-i poliitika ning sellest tulenevalt Eesti arengufookused. Transpordisüsteem mõjutab ettevõtete konkurentsivõimet. Et Eesti majandus on orienteeritud ekspordile, siis vajavad ettevõtted kvaliteetseid välisühendusi nii sisendkaupade impordiks kui ka toodete ekspordiks. Eesti asukohast tingituna on sealjuures oluline meretranspordi roll. Arengukava kohaselt peab Eesti transpordisüsteem võimaldama inimeste ja kaupade liikumist kättesaadaval, mugaval, kiirel, ohutul ja kestval moel.

Hääletusel olid otsuse vastu võtmise poolt 57, vastu 9 Riigikogu liiget. Läbirääkimistel võttis sõna Kalev Kallo.

Teisel lugemise läbisid:  

1. Isikut tõendavate dokumentide seaduse, riigilõivuseaduse ja riigipiiri seaduse muutmise seaduse eelnõu (550 SE), millega nähakse ette mobiil-ID vormis oleva digitaalse isikutunnistuse kehtivusajaks senise kolme aasta asemel viis aastat. Samuti sätestatakse, et Eesti kodanikul, kes elab või viibib välisriigis, on võimalus taotleda endale sõrmejäljekujutisteta Eesti kodaniku pass. Uus regulatsioon lihtsustab muus riigis elavate ja viibivate Eesti kodanike reisidokumendi taotlemise võimalusi.

2. Sotsiaalhoolekande seaduse, tööturuteenuste ja – toetuste seaduse ning puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (471 SE), mis näeb ette psüühiliste erivajadustega inimestele riigieelarvest rahastatavate erihoolekandeteenuste sisu ja korraldust puudutavate kitsaskohtade kõrvaldamise.  Erihoolekandeteenuste osutamist puudutav regulatsioon  muutub arusaadavamaks nii teenust saavatele inimestele, teenuse osutajatele kui ka sotsiaalkindlustusametile, mis on erihoolekandeteenustele suunav, halduslepinguid sõlmiv ja järelevalvet tegev asutus.

3. Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (532 SE), millega võetakse üle Euroopa Liidu vastav direktiiv rahva tervise paremaks kaitseks. Ühtlustatakse ravimiohutuse järelevalve süsteemi ja müügiloa saanud ravimite riskijuhtimissüsteemi toimimise nõudeid. Täpsustatakse ravimiohutuse ohumärkide tuvastamise ning kiireloomuliste meetmete rakendamise reegleid.  Eelnõu viib kooskõlla Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides läbiviidava tegevuse ja otsustusprotsessi ravimiohutuse tagamisel.

Esimese lugemise läbisid:

1. Reklaamiseaduse § 22 muutmise seaduse eelnõu (584 SE). Kavandatud reklaamiseaduse muudatuse peamine eesmärk on võimaldada patsiendil tervishoiuteenuse valikul teha teadlik otsus tegutsevate tervishoiuteenuse osutajate vahel, arvestada ka teenuse hinda ja kai
tsta selliselt patsiendi majandushuve. Eelnõu lubab anda teavet tervishoiuteenuse osutaja nime, tööaja, tegevuskoha ja eriala ning tervishoiutöötaja nime, eriala, akadeemilise kraadi ja kontaktandmete kohta ning osutatavate tervishoiuteenuste loetelu ja hinnakirja avalikustamist.

2. Rahvusvahelise energiaprogrammi kokkuleppega ühinemise seaduse eelnõu (576 SE), millega ühinetakse rahvusvahelise energiakokkuleppega (IEA).

3. Protokolli nr 15 “Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni muutmise kohta” ratifitseerimise seaduse eelnõu (581 SE). Protokolli eesmärk on tõhustada kohtumenetlust ning seeläbi paremini kaitsta inimõigusi ja põhivabadusi Euroopas.

Istungi stenogramm.