Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu suurendas eluasemelaenuvõtjate kaitset võlaõigusseaduse muudatustega, mis kohustavad andma tarbijale eluasemelaenu lepingu kohta senisest rohkem teavet.

Riigikogu võttis 81 poolthäältega vastu valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (152 SE), millega võetakse üle EL-i hüpoteekkrediidi direktiiv ja ühtlustatakse eluasemelaenude regulatsioon. Seadusest tulenevad muudatused puudutavad kõiki nii hüpoteegiga tagatud kui ka ilma tagatiseta laenulepinguid, mille eesmärk on kinnistu ostmine.

Lisaks pankade antavatele eluasemelaenudele puudutavad muudatused ka väiksemate laenukontorite antavaid tarbijakrediite. Krediidiandja peab tulevikus oma kodulehel üldteabena teavitama eluaseme laenulepingu põhisisust ja sellega seonduvatest võimalustest.

Läbirääkimistel Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Heljo Pikhof ütles, et eluasemelaenu võtmine on üks olulisematest tarbijakrediidi otsustest, mida inimesed oma elus jooksul teevad ning võrreldes teiste tarbijakrediitidega seob tarbija ennast sellega oluliselt pikemaks perioodiks. Pikhofi sõnul on seadus oluline, et tagada selles valdkonnas vajalik tarbijakaitse.

Seadusega pannakse laenuandjale elamukinnisvaraga seotud laenulepingut puudutava üldise teabe esitamise kohustus, samuti tuleb tarbijale enne lepingu sõlmimist anda senisest põhjalikumat lepingueelset teavet, et ta saaks lepingu sõlmimise otsuse teha võimalikult kaalutletult ning kõiki lepinguga seotud olulisi asjaolusid silmas pidades.

Seadus annab laenuvõtjale õiguse taganeda hüpoteegiga tagatud tarbijakrediidilepingust seitsme päeva jooksul. Siiani sellist võimalust polnud. Pikhof ütles oma sõnavõtus, et kuigi taganemisvõimalus aeglustab tsiviilkäivet, laenuraha ei laeku enne seitsme päeva möödumist lepingu sõlmimisest, on see tarbijakaitselisest aspektist siiski otstarbekas.

Seadus täpsustab ka kehtivat vastutustundliku laenamise regulatsiooni. Sätestatakse, et laenulepingu võib sõlmida üksnes juhul, kui tarbija on krediidivõimeline. Kui pank rikub hoolsuskohustust tarbijakrediidivõimekuse hindamisel, alaneb lepingujärgne intressimäär automaatselt seadusjärgsele intressimäärale, mis praegu on 0,05 protsenti. Pikhof rõhutas, et see ei laiene juhtudele, kui tarbija on pangale teadlikult esitanud valeandmeid.

Riigikogu võttis täna vastu veel neli seadust ja otsuse.

Riigikogu võttis 79 poolthäälega vastu valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse (153 SE), mis võimaldab Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsevatel arstlikel komisjonidel saada kutsealuste terviseuuringuteks vajalikud andmed otse e-tervisest, kui selleks on inimese enda nõusolek.

Edaspidi saavad arstlikud komisjonid kaitseväekohustuslaste terviseuuringuteks vajalikud andmed otse e-tervisest, kuhu nad omakorda saavad lisada oma uuringute tulemusi ja diagnoose. Kaitseväelase või kutsealuse jaoks hakkavad kõik tervisega seotud andmed olema kättesaadavad ühest kohast.

Seadusemuudatus täiendab ka kaitseväelastele tööandja eluruumi andmise korda. Seadusesse lisati tööandja eluruumi mõiste ja selle kasutamise eest üüri määramise tingimused. Tööandja eluruumi andmise korrast eristatakse kaitseväelase majutamine teenistusülesannete täitmise või õppuse ajal. Tegevväelastele võimaldatakse ajutist majutamist kasarmus Kaitseväe territooriumil töötamise ajal, sarnaselt reservväelase ja ajateenijaga.

Kaitseväelasele kohalduvate töö- ja puhkeaja erandite hulka lisatakse erand rahvusvahelises sõjalises koostöös vastuvõtva riigi toetuse osutamise ajal töötamise kohta. Seaduse kohaselt võib tegevväelasele rakendada pikemaid tööpäevi rahvusvahelise sõjalise koostöö raames, kui liitlasriigi relvajõududele osutatakse vastuvõtva riigi toetust.

Riigikogu võttis 82 poolthäälega vastu Andres Ammase, Henn Põlluaasa, Jaak Aaviksoo, Kristjan Kõljala, Mihhail Stalnuhhini ja Tanel Talve algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse (55 SE), millega pikendatakse Eesti kodaniku passi ning välismaalase passi maksimaalset kehtivusaega viielt aastalt kümnele aastale. Seaduse eesmärk on vähendada passi väljastamisega seotud kulutusi ning toimingute tihedust. Fraktsioonide nimel sõna võtnud eelnõu algatajad toetasid eelnõu seadusena vastuvõtmist.

Riigikogu võttis 43 poolt ja 6 vastuhäälega vastu valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kalandustöö konventsiooni (nr 188) ratifitseerimise seaduse (126 SE). Sellega muutub õiguslikult siduvaks rahvusvaheliste tööstandardite kohaldamine kalalaevadel. Konventsioon hõlmab nii üldtunnustatud õigusi kalurite rahuldavale majutusele, toitlustamisele ja tööohutusele, samuti tervisekaitsele, arstiabile ja sotsiaalkindlustusele ning töövahendusele seoses meretööga. Ratifitseerimine annab riigile eelised suhtlemisel teiste sadamariikide merejärelevalve organitega. Eesti lipu all sõitvatel laevadel tekib parem võimalus hoiduda pikaajalistest inspekteerimistest välissadamates.

Riigikogu võttis 43 poolt ja 4 vastuhäälega vastu valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni ratifitseerimise seaduse (127 SE). Sellega toetab Eesti merendussektoris inimväärsete töötingimuste loomist. Konventsioon tagab Eestile olulised järelevalvealased eelised. Samuti tekivad paremad võimalused tegeleda ebaausa konkurentsi vastase kaitsega. Konventsioon näeb ette meremeeste õiguse õiglastele töölepingutingimustele, inimväärsetele töö- ja elamistingimustele laeva pardal, samuti tervisekaitsele, meditsiiniabile, hoolekandemeetmetele ning muudele sotsiaalkaitse abinõudele. Lisaks aitavad konventsiooni sätted tõhustada laevapere liikme töö- ja elamistingimuste järelevalvet ning sellega seonduvalt lipu- ja sadamariigi järelevalvekohustusi.

Riigikogu nimetas Riigikohtu liikmeks Nele Parresti. Tema Riigikohtu liikmeks nimetamise poolt hääletas 52 Riigikogu liiget, vastu oli 9 ja erapooletuks jäi 2. Riigikogu otsus “Nele Parresti Riigikohtu liikmeks nimetamise” kohta (179 OE), näeb ette tema ametisse asumise 2. maist 2016.

Parrest on kogenud jurist. Ta on olnud haldusõiguse lektor Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis ja avaldanud publikatsioone nii Eesti kui ka välismaa teadusajakirjades. Parrestil on tugev akadeemiline kvalifikatsioon ja pikk töökogemus Õiguskantsleri Kantseleis.

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu teise lugemise.

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud advokatuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (164 SE) teise lugemise. Eelnõuga soovitakse tagada Eesti Advokatuuri efektiivne ja jätkusuutlik toimimine. Advokatuuriseadust on vaja muuta, kuna advokatuuri liikmeskonna kasvust tulenevalt on senised seaduse regulatsioonid ajale jalgu jäänud ega võimalda organisatsioonil vajaliku efektiivsusega tegutseda. Muudatuste jõustumisega väheneb Eesti Advokatuuri halduskoormus seoses hindamisvestluste korraldamisega. Eesti Advokatuuri üldkogul ei arutataks enam üksikküsimusi, kui seda ei taotle oluline osa liikmetest. Väheneb Eesti Advokatuuri kantselei halduskoormus seoses kutsekindlustuse kohta tõendi säilitamisega, liikmelisuse peatamise aluse jätkuva kontrollimisega, advokaatidele teadete kätte toimetamisega. Sätestatakse üheselt mõistetavalt, et Eesti Advokatuuri assotsieerunud liikmena tegutsemise õigus antakse isikutele, kes soovivad Eestis alaliselt tegutseda, ning advokatuuri liikmeks võetakse ka isikud, kelle elukoht on Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis. Seadusesse viidi teise lugemise käigus sisse muudatus, mis puudutab erisust advokatuuri liikmemaksu tasumise korras.

Läbirääkimistel võttis sõna Külliki Kübarsepp ja Jüri Adams.

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud raudteeseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (129 SE) teise lugemise. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu direktiivid, mis reguleerivad EL-i ülese raudteepiirkonna loomist ning vedurijuhtide sertifitseerimist. Muudatused puudutavad eelkõige raudtee-ettevõtjaid, kes peavad vajadusel tegema muudatusi oma äristruktuuris, et eraldada teenindusrajatise käitamine muust tegevusest. Raudteeinfrastruktuuri jätkusuutlikkuse tagamiseks on riik kohustatud jälgima, et infrastruktuuri-ettevõtja oleks võimeline ka infrastruktuuri arendama vastavalt riigiga sõlmitud kokkulepetele, mis tähendab, et vajadusel tuleb riigil infrastruktuuri-ettevõtjasse rahaliselt panustada. Eelnõuga täpsustatakse vedurijuhtide perioodilise vahekontrolli nõudeid, mille kohaselt peab kontrollima ka keeleoskust, kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt raudteel kasutamiseks määratud keel ei ole vedurijuhi emakeel. Keeleoskus on oluline, et vedurijuht ja dispetšer saaksid teineteisest kindlasti aru, vastasel juhul võivad arusaamatuste tõttu tekkida ohtlikud olukorrad.

Läbirääkimistel sõna võtnud Urve Palo toonitas, et antud eelnõuga lisatakse Euroopa Liidu direktiivist tulenev nõue, et lisaks teadmistele tuleb hinnata ka vedurijuhi keeleoskust. Tema sõnul võib Eesti Raudtee määrata ametlikuks keeleks ka kaks keelt, nendeks on nii eesti keel kui ka vene keel ja kui inimene oskab ühte neist keeltest, siis praktikas probleemi ei teki ja vedurijuht saab oma tööd jätkata.

Läbirääkimistel sõna võtnud Andres Herkeli sõnul ei saa Eesti Raudtee kahte keelt kehtestada. Majanduskomisjoni nimel ettekande teinud Kalle Palling selgitas, et direktiiv annab sellise võimaluse ja Eesti Raudtee on kinnitanud, et töökeelena on kasutusel kaks keelt ja vedurijuhid ei pea ilmtingimata oskama kahte keelt, B1 tasemel peab oskama kas eesti või vene keelt.

Riigikogus läbis esimese lugemise kaks eelnõu.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (171 SE). Eelnõu lihtsustab riigivara valitsemist ja toetab ettevõtluse arendamist. Muudatuste kohaselt saavad kohalikud omavalitsused hakata tulevikus riigilt taotlema tasuta maad juhul kui ettevõtluse arendamiseks soovitakse teha olulisi investeeringuid. Muudes olukordades peavad kohalikud omavalitsused ettevõtluseks maa taotlemisel tasuma 65 protsenti maa harilikust väärtusest viie aasta jooksul. Muudatused lihtsustavad võrreldes varasemaga riigivara valitsemist, eriti mis puudutab vara üleandmist ühelt asutuselt teisele. Muudatused vähendavad asutuste töökoormust ning kooskõlastusringe.

Esimese lugemise läbis riigikaitsekomisjoni alatatud riigikaitseseaduse § 34 muutmise seaduse eelnõu (182 SE). Eelnõu kohaselt ei otsusta üldmandaadi alusel konkreetsel sõjalisel operatsioonil osalemist enam kaitseminister ja välisminister, vaid selle otsuse peab tegema valitsus. Otsuse langetamisel ei pea valitsus mitte ainult ära kuulama Riigikogu riigikaitsekomisjoni arvamust, vaid selle arvamuse ka oma otsuse langetamisel arvesse võtma. Eelnõu põhiseaduspärasuse kohta küsiti ka õiguskantsleri seisukohta ja õiguskantsler leidis, et need on kooskõlas põhiseadusega.

Läbirääkimistel Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Martin Helme ei toetanud eelnõu. Keskerakonna fraktsiooni nimel kõnelenud Oudekki Loone ja Reformierakonna fraktsiooni nimel kõnelenud Madis Milling avaldasid eelnõule toetust.

Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme, Eiki Nestor ja Igor Gräzin.

Riigikogu ees andis ametivande Riigikohtu liige Peeter Roosma.

Fotod istungilt.

Istungi stenogramm.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside