Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu tänasel istungil protesteeriti ja väideldi taas istungi läbiviimise reeglite üle, aga jõuti päevakorras oleva esimese eelnõu menetlemiseni.

Riigikogu tänane istung algas taas protseduuriliste küsimuste esitamisega, mis kestis kaks tundi.

Riigikogu esimees Lauri Hussar lõpetas Riigikogu liikmete arvukate protseduuriliste küsimuste esitamise järgmise põhjendusega: „Ma olen nõus, jah, et Riigikogu liikmetelt ei saa ära võtta seadusega tagatud õigust saada selgitusi istungi läbiviimise reeglite kohta, kuid see ei tähenda, et istungi juhataja peab vastama lõputult Riigikogu liikme esitatud küsimustele. Istungi juhatajal on õigus hinnata protseduurilisi küsimusi ja õigus lõpetada nende vastuvõtmine, sest protseduurilised küsimused ei tohiks prevaleerida Riigikogule pandud põhiseaduslike ülesannete, seadusandliku tegevuse täitmise ees,“ selgitas Hussar.

Istungi juhatajana pani ta ka hääletusele küsimuse päevakorra kohta käivate protseduuriliste küsimuste esitamise lõpetamise kohta. Seda ettepanekut toetas 52 saadikut, vastuhääli ei olnud.

Riigikogu kinnitas seejärel töönädala üheksapunktilise päevakorra, mille poolt oli 51 ja vastu 37 Riigikogu liiget. 

Pärast seda algas jälle eelnõude üleandmine ja arupärimiste esitamine. Pärast arvukate dokumentide üleandmist võttis Riigikogu esimees Lauri Hussar  juhatuse vaheaja arupidamiseks.

Pärast Riigikogu juhatuse 50 minutilist nõupidamist andis istungi juhataja Riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi ülevaate juhatuses toimunud arutelust.

„Juhatus arutas, selleks et Riigikogu saaks täita ühte oma põhirolli, mis põhiseaduse §-st 65 tulenevalt on seaduste ja otsuste vastuvõtmine,“ ütles Kivimägi.  Ta märkis, et terve eelmine nädal ei jõudnud me ühegi eelnõu menetlemiseni, mistõttu juhatuse liikmed Lauri Hussar ja Toomas Kivimägi tegid juhatuse koosolekul ettepaneku lõpetada tänaseks eelnõude ja arupärimiste üleandmine. 

„Eelnõude algatamine ja arupärimiste esitamine on väga oluline Riigikogu liikme põhiseadusega tagatud õigus. Samas ei tohi arupärimise õigus takistada Riigikogu muu töö tegemist,“ ütles Kivimägi. Ta tõi esile värskelt ilmunud põhiseaduse kommentaarid, kus on öeldud: “Samas aga peab arvestama, et arupärimise õiguse kasutamine ei areneks parlamentaarsele süsteemile ebakohaseks väärvormiks. See tähendab, et arupärimise õigus ei tohiks kaasa tuua võimalust koormata parlament arupärimistega üle, nii et parlament ei suudaks täita teisi talle põhiseadusega pandud funktsioone.”

Kivimägi viitas asjaolule, et olukorras, kus eelnõude ja arupärimiste üleandmise õiguse kasutamise tulemusena ei ole Riigikogu nädala jooksul saanud tegeleda istungil oma muude ülesannetega, sealhulgas arutada istungi päevakorras olevaid päevakorrapunkte, on Riigikogu terviku huvides põhjendatud astuda samme, et leida tasakaalu erinevate õiguste vahel ning mis võimaldaks Riigikogul täita kõiki oma ülesandeid.

Ta rõhutas, et Riigikogu tööd korraldab Riigikogu juhatus ja Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 13 lõige 2 punkt 18 annab Riigikogu juhatusele õiguse otsustada seaduses reguleerimata protseduuriküsimused. Seetõttu on juhatuse kaks liiget otsustanud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 13 lõige 1 punkt 18 alusel teha ettepanek lõpetada tänaseks eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmine. Kui kaks juhatuse liiget olid otsusega nõus, siis kolmas liige Jüri Ratas ei olnud sellise küsimuse hääletamisega nõus.

Kuna juhatuses puudus konsensus, siis tuleb seetõttu panna juhatuse kahe liikme ettepanek hääletusele. Hääletus: 53 poolt, vastuhääli ei olnud ja erapooletuks ei jäänud keegi.

Tänase istungi rakendamise käigus said Riigikogu liikmed üle anda 12 seaduse eelnõu ja 11 arupärimist.

Opositsioonisaadikud protesteerisid teravalt langetatud otsuse kohta. Pärast arvukate protestide esitamist istungi juhatajale ja nende tagasilükkamist asuti menetlema päevakorras olevat eelnõu.

Riigikogu lõpetas eelnõu esimese lugemise

Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (17 SE) plaanitakse suurendada elatisabi suurust ja vähendada vähem kui aasta tagasi kokku lepitud lasterikka pere toetusi.

Eelnõu kohaselt suureneb alates 1. jaanuarist 2024 elatisabi, mida riik maksab lapsele juhul, kui elatist maksma kohustatud vanem elatist ei maksa või ei tee seda vajalikus mahus, 100 eurolt 200 eurole kuus. Eesti ühe vanemaga pered on võrreldes teiste peretüüpidega suurimas vaesuses – kolmandik üksikvanema leibkondadest elab suhtelises vaesuses.

Eelnõu järgi on alates 1. jaanuarist 2024 lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuue lapse puhul 450 eurot kuus ning seitsme ja enama lapse puhul 650 eurot kuus.

Eelnõuga soovitakse alates 1. juulist 2023 tunnistada kehtetuks lasterikka pere toetuse maksmise sujuva lõppemise regulatsioon, mille järgi makstakse lasterikka pere toetust kuni pere noorima lapse 19-aastaseks saamiseni. Kuna regulatsioon on jõudnud kehtida vaid mõned kuud, puudutab see muudatus väheseid peresid.

Samuti loobutakse 1. maist 2024 jõustuma pidanud lasterikka pere toetuse indekseerimisest pensioniindeksiga.

Eelnõu tutvustas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja sotsiaalkomisjonis toimunud arutelust andis ülevaate Karmen Joller.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi (RE), Irja Lutsar (Eesti 200) ja Jevgeni Ossinovski (SDE).

Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 29. mail kell 17.15.

Vabas mikrofonis võttis sõna Igor Taro.

Istung lõppes kell 21.45

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

Tagasiside