Riigikogus läbis täna esimese lugemise õiguskomisjoni algatatud eelnõu, mille kohaselt väljastatakse Eestis edaspidi relvalube vaid Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide kodanikele, kellel on Eesti elamisluba või kes elavad Eestis elamisõiguse alusel; lisaks võttis Riigikogu vastu ühe seaduse ning lõpetas kolme eelnõu teise ja veel kuue eelnõu esimese lugemise.

Riigikogu võttis 81 häälega vastu valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (623 SE), millega reformitakse kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate inimeste terviseseisundi hindamist arstlikes komisjonides.

Muudatustega lõpetatakse arstlike komisjonide tegevus eraldi haldusorganitena ning senise kolmeliikmelise komisjoni asemel antakse terviseseisundi hindamise õigus Kaitseressursside Ameti ja Kaitseväe määratud arstidele. Et hinnata terviseseisundi vastavust tervisenõuetele, saavad arstid eelnõuga vaikimisi juurdepääsu tervise infosüsteemis olevatele andmetele, kuid inimesele jääb võimalus soovi korral juurdepääs keelata.

Samuti sätestatakse seadusega väljaspool kaitseväeteenistust kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise üle täpsem kontroll ning luuakse asendusteenistusele reservteenistus.

Teiseks lugemiseks viis riigikaitsekomisjon eelnõusse muudatuse, mis võimaldab kas tervislikel, perekondlikel või muudel põhjustel ajateenistuse katkestanud inimestel hiljem soovi korral ajateenistust jätkata. Muudatus puudutab ka naissoost ajateenijaid, kes jäävad lapseootele, peavad seetõttu oma ajateenistuse katkestama ning kellel praegu pole võimalust ajateenistusse naasta.

Muudatuse kohaselt saab inimene, kelle ajateenistus on katkenud, esitada ajateenistuse jätkamise taotluse Kaitseressursside Ametile ühe korra kuni 27. eluaastani. Ajateenistuse jätkamise korral jätkub ajateenija väljaõpe sellest väljaõppeetapist, kus tema varasem väljaõpe katkes. Koos juba läbitud ajateenistusega ja ajateenistuse jätkamisega ei tohi ajateenistuse kestus ületada 11 kuud.

Läbirääkimistel võttis sõna Kalle Laanet Reformierakonna fraktsioonist.

Kolm eelnõu läbis teise lugemise

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud biotsiidiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (700 SE), millega muudetakse biotsiidilubade menetlemise riigilõivude ja tasude struktuuri ja suurust ning viiakse seadus kooskõlla ELi direktiiviga, mis käsitleb biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist.

Biotsiidiseaduses tehakse ka tehnilist laadi muudatusi, näiteks täpsustatakse kahjulike organismide tõrjumist puudutavaid sätteid, mis on seotud nõudega käte desovahendite kasutusjuhendite kättesaadavuse kohta avalikus kohas ja võimalusega avalikus kohas desovahendite konteinereid täita avatud pakendist. Lisaks koondatakse riiklik järelevalve ühe toote liigi või sihtotstarbe järgi ühe ameti alla, et vältida järelevalve dubleerimist.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud välissuhtlemisseaduse muutmise seaduse eelnõu (714 SE), millega nähakse valitsusele või tema volitatud ministrile ette võimalus volitada halduslepinguga haldusülesanne täitmiseks riigi sihtasutusele või riigi osalusel asutatud sihtasutusele, et kasutada Euroopa Liidu toetust ja välisabi. Kui haldusülesanne antakse üle, lepitakse halduslepingus kokku ka haldusülesande täitmise rahastamise alused ja ulatus.

Muudatus võimaldab paindlikult valida toetusprogrammide rakendamiseks koostööpartnereid, kes vaatavad taotlused läbi, hindavad neid, teevad rahastamise otsused ning nõuavad vajadusel raha tagasi.

Teise lugemise läbis ka valitsuse algatatud kohtuekspertiisiseaduse eelnõu (644 SE), mille eesmärk on lahendada kohtuekspertiisi valdkonna praktilised probleemid. Täpsema sõnastusega tagatakse eksperdi, kohtueksperdi ja riiklikult tunnustatud eksperdi kohustuste selgem regulatsioon ning ekspertiisi ja uuringu eristamine.

Muudatustega luuakse ekspertiisiasutuse lepingupartneri regulatsioon, korrastatakse andmekogude ja registrite reguleerimist, liidetakse sõrmejälgede ja DNA-register üheks süüteomenetluse biomeetriaregistriks ning lisatakse tuleviku tarbeks õiguslik alus kahe uue biomeetrilise tunnuse kogumiseks. Veel muudetakse ekspertiisiasutuse rolli regulatsioon tegelikkusele vastavaks, ekspertiiside hinnakiri viiakse seadusest välja valitsuse määruse tasandile ning seadusega kehtestatakse ekspertiiside rahastamise alused.

Uue regulatsiooni üks eesmärk on kohtuekspertiisi valdkonna senisest suurem paindlikkus. Paindlikkus tagab eelkõige parema ja kiirema menetluse, mis sisaldab endiselt kõrge kvaliteediga ja teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamust, mis võib aga vastavalt vajadusele olla vormistatud lühemalt või pikemalt.

Õiguskomisjon täiendas eelnõu teise lugemise eel muudatustega, mis on vajalikud täisdigitaalsele kriminaalmenetlusele üleminekuks. Ühtlasi luuakse eelnõuga kohtuekspertiisi valdkonna õiguslik valmisolek üleminekuks täisdigitaalsele kohtumenetlusele. Komisjon toetas ka ekspertiisimääruse ja ekspertiisiakti vorminõuete muutmist, et lihtsustada nende vormistamist ja kaotada tarbetud bürokraatlikud nõuded.

Esimese lugemise läbis seitse eelnõu

Esimese lugemise läbis õiguskomisjoni algatatud relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (627 SE), mille järgi saab relvaluba taotleda vaid eesti keelt heal tasemel valdav välismaalane, sest relvaeksam on edaspidi täies mahus eestikeelne. Samuti täiendatakse eelnõuga relvaloa väljastamisest keeldumise aluseid ja nähakse muu hulgas ette, et teatud raske kuriteo toime pannud inimene ei saa kunagi relvaluba.

Õiguskomisjon täiendas eelnõu esimese lugemise eel piiranguga, mille järgi väljastatakse Eestis relvalube edaspidi vaid Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide kodanikele, kellel on Eesti elamisluba või kes elavad Eestis elamisõiguse alusel. Teiste välismaalaste relvaload tunnistatakse kehtetuks ja nende väljaandmine lõpetatakse.

Rakendussätetes nähakse muudatuse järgi ette, et määratlemata kodakondsusega inimestele väljastatud load kehtivad loal märgitud kuupäevani ehk maksimaalselt viis aastat. Teiste välismaalaste load kehtivad ühe aasta. Üleminekuaeg jätab võimaluse muutustega kohaneda, oma relvad võõrandada, osa neist laskekõlbmatuks muuta või astuda samme kodakondsuse muutmiseks. Vajadusel relvad ja laskemoon sundvõõrandatakse.

Komisjon täiendas eelnõu ka võimalusega maksta hüvitist kohalikele omavalitsustele, kelle territooriumil on Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli või kes peavad harjutusväljadega kaasnevat müra, vibratsiooni ja suurenenud liikluskoormust taluma. Hüvitis võimaldab rajada näiteks müratõkkeseina või kergliiklustee. Valitsus saab volituse kehtestada harjutusväljade talumise hüvitis määrusega.

Samuti otsustas juhtivkomisjon täiendada eelnõu sättega, mille järgi antakse Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile lõhkematerjali käitlemisõigus ja laiendatakse nende kasutatavat relvastust. Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal saavad nad koos Kaitseväega võimaluse kasutada sõjarelvi, et tõsta ohu tõrjumise, süütegude ennetamise ja tõkestamise võimekust.

Veel täiendas komisjon eelnõu muudatustega, mis laiendavad jahipidamisel helisummuti kasutamise võimalusi.

Läbirääkimistel võtsid sõna Marek Jürgenson Keskerakonna ja Tarmo Kruusimäe Isamaa fraktsioonist.

Esimese lugemise läbis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (617 SE), mille eesmärk on tagada abikaasa ja registreeritud elukaaslase võrdne kohtlemine perekonnaelu korraldamisel. Algatajate sõnul reguleerib kehtiv seadus mitmes sättes üksnes abikaasale ette nähtud õigusi ja kohustusi, mis ei laiene seni aga kooseluseaduse alusel registreeritud elukaaslasele.

Läbirääkimistel võtsid sõna Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Mihhail Lotman Isamaa ja Eduard Odinets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Eelnõu tagasilükkamise poolt hääletas 26 ja selle vastu oli 36 Riigikogu liiget.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud kaubandusliku meresõidu seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (741 SE), mille eesmärk on ühtlustada kaubandusliku meresõidu seaduse regulatsioone rahvusvaheliste regulatsioonide ja praktikatega ning parandada seaduse sõnastust ja struktuuri.

Esimese lugemise eel täiendas majanduskomisjon eelnõu meresõiduohutuse seaduse muudatustega, mis on seotud Riigilaevastiku moodustamise, lootside väljaõppe ja uue Pakrineeme sadama LNG-terminali ehitusega. Muudatused võimaldavad Riigilaevastikul täita alates 1. juulist veesõidukitega seotud ülesandeid, sealhulgas alustada lootsiteenuse osutamist ning teenuste pakkumist ülikoolidele ja erasektorile. Riigilaevastik on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hallatav riigiasutus, mis võtab üle ASi Eesti Loots tegevuse, misjärel Eesti Loots likvideeritakse.

Eelnõuga reguleeritakse ka lootside väljaõpet ning luuakse parem õigusselgus seoses kohustusliku lootsimise piirkondadega. Muudatuste eesmärk on tagada, et vajadusel oleks LNGd tarnival laeval võimalik siseneda LNG käitlemiseks uude Pakrineeme sadamasse ja LNG-terminali.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (742 SE), millega viiakse Eesti riiklik õigus vastavusse Euroopa Liidu määrusega, mis käsitleb võitlemist terroristliku veebisisu levitamise vastu.

Määruse põhieesmärk on parandada ELis koostööd veebimajutusteenuse pakkujatega, et tõhustada terroristliku veebisisu eemaldamist. Määruse kohaldamisalasse kuuluvad sotsiaalmeedia, video-, pildi- ja audiojagamise teenused, mille puhul avaldab veebimajutusteenuse pakkuja kasutaja soovil veebisisu, mis on avalikult kättesaadav ja millele ei ole juurdepääsupiiranguid, näiteks parooli või krüpteeringut. Veebimajutusteenuse pakkujad on kohustatud võtma kasutusele vajalikke meetmeid, et tõkestada terroristliku veebisisu levikut, ja sellise sisu esinemise korral selle eemaldama või juurdepääsu blokeerima.

Eelnõuga reguleeritakse ülesannete jaotust, et pädevatel asutustel oleks võimalik rakendada määrusest tulenevaid meetmeid ja teha veebimajutusteenuse pakkujate kohustuste täitmise üle järelevalvet. Samuti reguleerib eelnõu karistusmäärasid ja kohtueelse menetleja pädevust.

Lisaks ajakohastatakse eelnõuga terrorikuriteole üleskutsumise sätet karistusseadustikus nii, et edaspidi on võimalik võtta vastutusele terrorikuriteo toimepanemisele üles kutsuvad isikud ka siis, kui nad teevad üleskutse avalikkuse eest varjatult.

Läbirääkimistel võttis sõna Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, ent see ei leidnud toetust. Eelnõu tagasilükkamise poolt oli 19 ja selle vastu hääletas 35 Riigikogu liiget.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud muinsuskaitseseaduse, halduskoostöö seaduse ja muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (760 SE), mille peamine eesmärk on tõsta muuseumikogude ja muuseumiteenuste kvaliteeti, täpsustada muuseumide rahastamise aluseid ja luua uus riigi infosüsteemi kuuluv rahvakultuuri andmekogu.

Eelnõuga lihtsustatakse museaalide muuseumikogust väljaarvamise põhimõtteid – edaspidi otsustab selle väljaarvamise muuseum ise, mitte muuseumi asutaja. Samuti laiendatakse asutuste ja isikute ringi, kellele võib riigile kuuluvast muuseumikogust välja arvatud asju üle anda. Peale kultuuripärandiasutustele võib neid edaspidi üle anda ka asutustele, kes tegutsevad avalikes huvides. Samuti täpsustatakse eelnõuga muuseumide rahastamise kriteeriume.

Plaanis on luua ka uus andmekogu, mis sisaldab infot rahvakultuuriga tegelevate organisatsioonide, kollektiivide, juhendajate ning rahva- ja kultuurimajade või nendega seotud rajatiste kohta. Andmekogu luuakse Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse registri ja Eesti Rahvakultuuri Keskuse valdkondliku rahvakultuuri andmekogu asemele ning seda hakkab haldama Eesti Rahvakultuuri Keskus.

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (767 SE), millega täpsustatakse õppekulude hüvitamise aluseid. Muudatuste eesmärk on tagada suuremale hulgale gümnaasiumilõpetajatele kõrgharidusele juurdepääs ja suunata õppijaid tegema vastutustundlikku erialavalikut.

Eelnõuga kaotatakse võimalus õppida samal ajal tasuta mitmel erialal. Samal kõrgharidusastmel uuesti tasuta õppimiseks peab lõpetamisest möödunud olema vähemalt 10 aastat. Kõrgkoolid saavad õiguse küsida õppeteenustasu neilt, kes soovivad samal õppeastmel õppida kolmandat korda.

Samuti piiratakse eelnõuga tasuta õppimise võimalusi pärast katkestamist. Õppekava tasuta vahetamiseks tuleb selle sobivuses veenduda ühe aasta jooksul. Kõrgkoolid saavad õiguse nõuda õppekulude hüvitamist üliõpilastelt, kes katkestavad õpingud, kui semestri algusest on möödunud rohkem kui 70 päeva.

Sarnaselt praegusele on võimalik halduslepinguga kokku leppida õppekavades, kus võib tasuta õppida ka teist korda, nagu õpetajakoolitus või tervishoid, või sisekaitselises ja riigikaitselises rakenduskõrgkoolis kehtestada erisused õigusaktidega.

Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muudatused täpsustavad Euribori fikseerimise kuupäevi ja intressiarvestust. Samuti täiendatakse seadust võimalusega anda õppelaenu esimese aasta õppuritele alates 15. septembrist, nagu see on teiste õppurite puhul.

Eelnõu kohaselt jõustuvad muudatused 2024. aasta 1. augustist. Enne 2024/2025. õppeaastat kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilaselt on kõrgkoolil õigus nõuda õppekulude hüvitamist enne 2024/2025. õppeaastat kehtinud tingimustel ja korras kuni 2027. aasta 1. augustini.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jaak Valge Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Liina Kersna Reformierakonna fraktsioonist.

Esimese lugemise läbis ka valitsuse algatatud kohtute seaduse ja kohtumenetluse seadustike muutmise seaduse (erakorralise ja sõjaseisukorra aegne kohtupidamine) eelnõu (753 SE), mis kehtestab haldus- ja tsiviilkohtumenetluse ning kohtukorralduse erisused ajaks, kui riigis on välja kuulutatud erakorraline või sõjaseisukord ja õigusemõistmine võib olla raskendatud.

Eelnõu kohaselt võivad kohtud erakorralise või sõjaseisukorra ajal tsiviil- ja halduskohtumenetluses kohtuasju menetleda lihtsustatud korras. Kui asja menetlemine ei ole võimalik või see on erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu oluliselt raskendatud‎, antakse kohtutele volitus menetlus peatada. Muu hulgas lubab eelnõu erakorralise või sõjaseisukorra ajal kohtuistungeid pidada ka töövälisel ajal, samuti kaotatakse kohustus kaasata õigusemõistmisse rahvakohtunikke.

Õigusemõistmise toimimiseks võib kohtu esimees anda kohtunikule kohtuasjade menetlemise järjekorra kohta juhiseid, muuta tööjaotusplaani ja kohtu kodukorda, et tõhustada erakorralise või sõjaseisukorra ajal kohtu juhtimist. Riigikohtu üldkogu saab eelnõuga pädevuse saata erakorralise või sõjaseisukorra ajal kohtunik tema nõusolekuta ajutiselt teenistusse teise sama astme või madalama astme kohtusse. Juhul, kui Riigikohtu üldkogu ei ole otsustusvõimeline, saadab kohtuniku ajutiselt teise kohtusse Riigikohtu esimees.

Läbirääkimistel võtsid sõna Leo Kunnas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Heiki Hepner Isamaa fraktsioonist.

Esimesel lugemisel lükkas Riigikogu tagasi Riigikogu liikmete Alar Lanemani, Leo Kunnase, Heiki Hepneri, Andres Metsoja, Raivo Tamme, Tarmo Kruusimäe, Kalle Grünthali, Henn Põlluaasa, Helle-Moonika Helme, Rene Koka, Riho Breiveli, Merry Aarti, Mart Helme, Kert Kingo, Martin Helme, Uno Kaskpeiti, Paul Puustusmaa, Anti Poolametsa, Jaak Valge, Peeter Ernitsa, Siim Pohlaku, Ruuben Kaalepi ja Urmas Reitelmanni algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (719 SE), millega oleks ette nähtud riigikaitsega seotud kohtuasju arutava riigikaitsekohtu loomine.

Eelnõuga sooviti luua lahendus, kuidas tagada riigis kaitseolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaolukorra ajal nende spetsiifiliste kohtumõistmise funktsioonide täitmine, mis on traditsiooniliselt olnud sõjakohtute ülesanne.

Läbirääkimistel võtsid sõna Heiki Hepner Isamaa ja Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata toetas 30 ja selle vastu hääletas 27 Riigikogu liiget, seega langes eelnõu menetlusest välja.

Istung lõppes kell 20.50.

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil. (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]