Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Justiitsminister Urmas Reinsalu vastas Riigikogu liikmete Mart Helme, Martin Helme, Henn Põlluaasa, Uno Kaskpeiti, Jaak Madisoni, Raivo Põldaru, Arno Silla ja Peeter Ernitsa 15. oktoobril esitatud arupärimisele kodanike järele nuhkimise kohta (nr 450).

Arupärijad viitasid Justiitsministeeriumi andmetele, mille kohaselt kuulati 2017. aastal Telia Eesti võrgus pealt 4596 kõnet. Arupärijad soovisid teada, mis põhjusel on sellises koguses pealtkuulamislubasid väljastatud.

Reinsalu kinnitas, et Eesti Vabariigis kehtib nii olulise, intensiivse põhiõiguste riive vallas, nagu seda on jälitustoimingud, väga selge menetluskord, sh ka välise järelevalve teostamise kord. „Ja ma võin teile kinnitada, et õigusriigis ei kasutata selliseid abinõusid, mis on antud riigi õiguskaitseasutustele tõe tuvastamiseks, kuidagiviisi poliitiliseks jälitustegevuseks,“ ütles Reinsalu.

Ta selgitas, et arupärimise esitajad on püstitanud väite, otsekui Justiitsministeeriumi andmetel kuulati läinud aastal Telia Eesti võrgus pealt 4500 kõnet. „Siin ma tahan rõhutada, et Justiitsministeerium ei ole kunagi sellist numbrit avaldanud. See number on võetud Telia poolt avaldatud raportist, kus on tõepoolest võrdluseks toodud ka teiste riikide vastavad andmed,“ märkis minister. „Mis puudutab ametlikku statistikat, siis nii nagu seadus ette näeb, avaldab Justiitsministeerium igal aastal ülevaate eelmise aasta jälitustoimingute kohta ja see on täiesti avalik. Ja selle statistika järgi 2017. aastal andis kohus telefoni pealtkuulamiseks 917 luba. Võrdluseks siis vastavalt, kui me vaatame viie aasta dünaamikat, siis 2013 oli see number 1047. Keskeltläbi on väikeste erinevustega see olnud võrreldavas suurusjärgus, need numbrid eelmise viie aasta jooksul,“ selgitas Reinsalu. „Nende toimingute üle teostab Eesti Vabariigis järelevalvet Riigiprokuratuur ning Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon ning samuti õiguskantsler.“

Reinsalu rõhutas, et jälitustoiminguid kui isiku õigusi oluliselt riivavaid toiminguid kasutatakse üksnes siis, kui muud uurimistoimingud tulemust ei anna, jälgides ultima ratio põhimõtet, mis on selgelt sees ka menetlusseaduses. Pealtkuulamislubasid Eesti Vabariigis väljastab ainult kohus. Loa taotlemisel peab prokuratuur kohtule veenvalt tõestama, et konkreetset isikut on alust kahtlustada kuriteos ning tema süü tõendamine muul moel ei ole võimalik.

Reinsalu sõnul jättis kohus 2017. aastal osaliselt või täielikult rahuldamata umbes 10 protsenti taotlustest kedagi pealt kuulata. „See kinnitab, et kohtu järelevalvepädevus ja lõpliku otsustuse voli ei ole üksnes formaalne,“ toonitas minister. Ta lisas, et nende kriminaalasjade arv, kus on kasutatud jälitustoimingud, on viimase kolme aastaga pigem mõnevõrra langenud. Kui panna kõrvale andmed jälituslubade arvu kohta, siis on tõepoolest jälituslubade arv mõnevõrra kasvanud, kuid see annab pigem kinnitust sellest, et asjad, milles jälitust tehakse, on suuremad, mahukamad ja keerulisemad.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside