Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Rahandusminister Toomas Tõniste vastas Riigikogu liikmete Aivar Sõerdi, Urve Tiiduse, Maris Lauri, Aivar Surva, Terje Trei, Keit Pentus-Rosimannuse, Jüri Jaansoni, Ants Laaneotsa, Peep Aru, Johannes Kerdi ja Urmas Kruuse 22. augustil esitatud arupärimisele Tallinna Sadama erakorralise dividendi kohta (nr 440).

Arupärijad viitasid teatele, et riigi võetud erakorraline omanikutulu viis Tallinna Sadama suurde kahjumisse. Valitsus otsustas erakorraliselt saadud tulu 57 miljonit eurot suunata mitte stabiliseerimisreservi, ehk riigi tuleviku vajadusteks ja riigi tuleviku riskide maandamiseks vaid likviidsusreservi. Arupärijad soovisid teada põhjendust langetatud otsuse kohta.

Rahandusminister selgitas, et meie reservid on võimalike kriiside tarbeks piisavad. „Seda on mulle kinnitanud ka Rahandusministeeriumi riskide juhtimise komitee, kelle ülesanne on muu hulgas teha ettepanekuid reservidele kehtestatavate nõuete osas,“ ütles Tõniste. Ta lisas, et vahendite kandmine stabiliseerimisreservi toimub vastavalt riigieelarve seadusele ja seda seadust on ka järgitud. Oluline on siin aga see, et reserve kogudes peame vaatama tervikut. Ja terviku mõttes on vahe eelkõige selles, kuidas erinevaid vahendeid kriisi ajal kasutada saab. Stabiliseerimisreserv on selles kontekstis pigem viimane tagavara, mitte peamine kriisipuhver. Tõniste sõnul on võimalike riskide maandamiseks, sealhulgas kriisiga toimetuleku puhuks eelkõige likviidsusreserv, millele on seatud ka miinimumtase. Rahandusministeeriumi eesmärk on tagada riigi riskide juhtimine nii, et riigil on võimalik finantseerida enda kohustusi ka kriisiolukordades selliselt, et stabiliseerimisreservi ei oleks vaja kasutusele võtta või lükates selle kasutusele võtmise võimalikult kaugele.

Tõniste märkis, et prognooside kohaselt on valitsussektori eelarve 2018. aastal struktuurses ülejäägis ja nominaalses ülejäägis kuskil 173 miljonit eurot. „Seega on valitsuse eelarvepoliitika vastutustundlik ja struktuurse tasakaalu eesmärki ja riigieelarve seadust silmas pidades konservatiivne ja vastutustundlik,“ kinnitas minister. Ta juhtis tähelepanu sellele, et Tallinna Sadama dividendidest kajastub vaid 46,2 miljonit eurot 2018. aasta riigieelarves tuluna ja 58,8 miljonit eurot kajastub finantseerimistehinguna, mille arvel kulusid teha ei ole võimalik, seega lisandub see automaatselt eelarve ülejäägile. „See, kas see summa lõpuks kajastub reservide või võlakoormuse muutusena, ei muuda eelarve tasakaalu,“ ütles minister. Tema arvates on viimastel aastatel, 2014–2017, Tallinna Sadama dividendid jäänud 30–50 miljoni euro vahemikku, ei ole eelarvetulude mõttes tegemist 2018. aastal erakorralise tuluga, vaid pigem tavapärase olukorraga. „Sellepärast ei saa siin põhimõtteliselt rääkida erakorraliste tulude arvel eelarvekulude finantseerimisest,“ ütles Tõniste.

Justiitsminister Urmas Reinsalu vastas arupärimisele kohalike omavalitsuste tehingute avalikustamise kohta (nr 437) ja arupärimisele Danske panga rahapesu juhtumi kohta (nr 439).

Vabas mikrofonis võtsid sõna Peeter Ernits ja Märt Sults.

Istungi stenogramm:            

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

Tagasiside