Arupidajad viitasid asjaolule, et 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu näeb ette 143 miljoni euro eraldamist Eesti Energiale. Arupärijad soovisid teada, kas rahandusministeeriumi hinnangul ei ole AS Eesti Energia rahavood, omavahendid ja laenuvõimekus piisavad, et rahastada 2019. aasta investeeringuid omavahendite ja laenudega.

Tõniste rõhutas, et iga reaalne Eesti Energia aktsiakapitali sissemakse nõuab eraldi analüüsi, põhjendust ja ka otsuseid. „Riigieelarves Eesti Energiale ette nähtud aktsiakapitali sissemakse ei ole ettevõttele garanteeritud, kuid see loob baasi ja võimaluse sobiva investeeringu olemasolul ja kapitalivajadusel selline otsus teha,“ ütles rahandusminister. Tema sõnul võidakse investeerimisotsuseid teha veel ka selle aasta jooksul, kuid valdavalt 2019. aastal. „Nende tegemise ajaks peab finantseerimine, sh panus omakapitali, olema tagatud kogu investeerimisperioodi jaoks. Seetõttu tuleb investeeringuid vaadata pikemalt kui vaid 2019. aasta perspektiivis,“ selgitas Tõniste. Ta lisas, et võttes arvesse ettevõtte pikaajalisi finantsprognoose ning kreeditoridega kokku lepitud finantssuhtarvude piirväärtusi, omaniku ootuseid, sh stabiilsele omanikutulule, lähiaastate mastaapseid investeeringuid nii taastuvenergiasse kui ka elektrivõrkudesse kui ka planeeritavasse õlitehasesse ning mõistliku tugevusvaru hoidmise otstarbekust võib olla mõistlik Eesti Energia täiendav kapitaliseerimine omaniku poolt.

Rahandusminister selgitas, et praeguste hinnangute alusel on olulisemad planeeritavad investeeringud järgmised: baasinvesteeringud elektrijaotusvõrgu töökindluse parandamiseks Elektrilevis 50 miljonit eurot aastas, millele lisanduvad n-ö viimase miili projekti investeeringud 68 miljonit eurot aastatel 2019–2022 ning kogu projekti eluea jooksul siis 120 miljonit eurot, millest riigi toetus katab 20 miljonit eurot. Taastuvenergia valdkonnas näevad nii omaniku ootused kui ka Eesti Energia strateegia ette märkimisväärset kasvu ning juba aastaks 2022 soovib Eesti Energia kasvatada taastuvatest ja alternatiivsetest energiaallikatest toodetud elektri hulka 40 protsendini. Selle eesmärgini jõudmiseks planeeritakse ainuüksi tuuleenergia investeeringuid kogumahus kuni 350 miljonit eurot. Hinnanguline investeering õlitehasesse on kuskil 200 miljonit eurot, ütles Tõniste.

Kultuuriminister Indrek Saar vastas arupärimisele kultuuriministri vastutuse kohta kultuuriasutuste eelarvedistsipliini järgimisel (nr 457) ning arupärimisele riigi sihtasutuse Eesti Kontsert juhatuse liikme valimistoimingute ja ebaõnnestumisest tehtavate järelduste kohta (nr 458).

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]