Pomerants ei näinud siseministrina probleemi elanike väljarändes, kuivõrd üldjuhul on väljaränne ajutise iseloomuga. See tähendab, et inimesed naasevad Eesti riiki. Pomerants ei nõustunud ka väitega, et olukord väljarände osas oleks Eesti riigis kriitiline. „Tänapäeva globaliseeruvas maailmas on inimeste vaba liikumine ühest riigist teise ning erinevate väljakutsete otsimine, olgu nendeks siis töötamine või õppimine välisriigis, loomulik protsess,“ selgitas minister.  Tema sõnul kasutavad väga paljud Euroopa Liidu kodanikud oma põhivabadust liikuda vabalt liikmesriikide territooriumil.

 

Siseministri hinnangul on Eesti kodanike väljarände põhjuseks enamasti majanduslikud kaalutlused, samuti suundutakse välisriiki õppima. Valdavalt on väljarändajad noored ja aktiivsed inimesed vanuses 20–35 eluaastat. Samuti suunduvad välisriikidesse keskealised kodanikud 36.– 49. eluaastani, kuid nende väljarände hulk on juba väiksem. Eesti kodanike väljarände peamisteks sihtriikideks on Soome, Suurbritannia, Venemaa, minnakse ka Rootsi, Saksamaale, USA-sse, Austraaliasse ning Kanadasse. Eesti kodanikud, kes praegu nendesse riikidesse suunduvad, üldjuhul alaliselt sinna elama ei jää.

 

Pomerants ütles Venemaale väljarände kohta, et selles moodustavad suurema osa määratlemata kodakondsusega ja ka Venemaa kodanikud, kes elavad Eestis elamisloa alusel. Osa neist rändab ajutiselt peret külastama, osa ka suundub perekonnaliikmete juurde elama.

 

„Usun, et Eesti riigi jaoks on see oluline lisaväärtus, kui inimesed käivad välisriikides ennast täiendamas ja harimas. Uued teadmised ja rahvusvahelised kogemused aitavad nendel inimestel kindlasti elu edasi viia meil siin Eesti riigis,“ märkis siseminister.

 

Vabas mikrofonis võtsid sõna Marek Strandberg ja Toomas Trapido.

 

Istungi stenogramm on internetis siin:

Riigikogu pressitalitus