Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogus läbis täna esimese lugemise maaelukomisjoni algatatud eelnõu, millega soovitakse sätestada valitsusele volitusnorm ebasoodsate ilmastikutingimuste kindlakstegemiseks. Eelnõu kohaselt võib valitsus teha korraldusega kindlaks põllumajandustootjatele olulist majanduslikku kahju tekitavate ja olulisel määral tavapärastest erinevate ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise.

Maaelukomisjoni algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (788 SE) on välja töötatud seoses vajadusega sätestada volitusnorm valitsusele kinnitada korraldusega sellise olukorra esinemine, mille puhul ilmaolud võivad tekitada olulist kahju põllumajandustootjate majandustegevusele. Sellega antakse riigi tasandil nii ühiskonnale kui ka põllumajandustootjatele ning teistele põllumajandussaaduste väärtusahelaga seotud isikutele ja organisatsioonidele sõnum, et tegemist on erakordse olukorraga.

Vajadus maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmiseks teravnes 2018. aasta erakordselt kuuma ja põuase suve tõttu, kuid põllumajandussektori jaoks oli keeruline ka 2017. aasta sügis, mis oli keskmisest tunduvalt sademete rohkem.

Seletuskirjas seisab, et viimastel aastatel on sagenenud ilmaolud, mis on pikaajalistele vaatlusandmetele tuginedes olulisel määral erinevad tavapärastest ilmastikutingimustest. Näiteks oli 2017. aasta vegetatsiooniperioodi algus tavapärasest jahedam ja seetõttu lükkus ka koristusperiood hilisemaks. Koristusperiood oli aga vihmane ning paljudel põllumajandusettevõtjatel jäi saak koristamata või olid koristusjärgsed kulud oluliselt kõrgemad tavapärase aastaga võrreldes. 2018. aasta kevad ja suvi olid väga kuivad ja põuased, mis kahandasid põllukultuuride saaki prognoosi kohaselt ligi 30 protsenti.

Mõlema kirjeldatud juhu tulemusena võib tekkida olukord, kus põllumajandusettevõtjad satuvad majanduslikesse raskustesse, kuna ei suuda tagada kokkulepitud tarnekogust või neil ei ole käibevahendite puudusel võimalik teenindada laenukohustust. Sellest tulenevalt on mitmed põllumajandusettevõtjad ja nende esindusorganisatsioonid leidnud, et valdkonna eest vastutaval ministril peab olema suurem võimalus eelnevalt kirjeldatud olukorras põllumajandusettevõtjate abistamiseks. Eelnimetatud ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemist kindlaks tegev korraldus aitab moraalselt põllumajandusettevõtjaid läbirääkimistel koostööpartneritega.

Ilmastikutingimuste hindamisel võetakse aluseks tavapäraste aastate kohta kogutud pikaajalised vaatlusandmed.

Eelnõus nimetatud korraldus on informatiivse sisuga ning ei mõjuta põllumajandustootjate lepingulisi suhteid.

Riigikogus läbis esimese lugemise veel üks eelnõu:

Riigikogu liikme Ants Laaneotsa algatatud Kaitseliidu seaduse muutmise seaduse eelnõu (786 SE) täpsustab Kaitseliidu koostegevust Kaitseväega õppekogunemistel, valmistumisel riigi kollektiivseks enesekaitseks sõjaliste kriiside puhul ja selle teostamisel, osalemisel rahvusvahelises sõjalises koostöös. Vajadusel kehtestab Kaitseliidule täiendavad ülesanded Vabariigi Valitsus oma määrusega.

Kaitseliidu seaduse muutmise seaduse §-s 52 on välja toodud ja üksikasjalikult lahti seletatud mõiste „vahetu sund“, mis on otseselt seotud uue peatükiga Kaitseliidu julgeolekuala.

Lisaks laiendatakse Kaitseliidu tegevliikme õigust saada sõjaväelisel väljaõppel osalemisel, Kaitseväe või korrakaitse tegevusse kaasumisel tööandjalt kuni 30 päeva tasustamata lisapuhkust, mille eest Kaitseliit võib maksta hüvitist. Kehtiva seaduse kohaselt on lisapuhkuseks kuni viis päeva.

Riigikogu ei võtnud vastu otsust:

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele peatamaks Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise piirilepingu ratifitseerimise protsess“ eelnõuga (767 OE) sooviti teha ettepanek katkestada Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline piirilepingu ratifitseerimine ning võtta tagasi oma allkiri eelpool nimetatud piirilepingult.

Läbirääkimistel võttis sõna Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Otsuse vastuvõtmiseks oli vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Otsuse poolt hääletas 14 Riigikogu liiget ja vastu oli 51 liiget. Seega otsust vastu ei võetud.

Riigikogu menetlusest langes välja üks eelnõu:

Riigikogu liikmete Jaanus Karilaidi, Keit Pentus-Rosimannuse, Helmen Küti, Madis Millingu, Liina Kersna, Marianne Mikko, Eiki Nestori, Jevgeni Ossinovski, Oudekki Loone, Hannes Hanso, Heimar Lenki, Hardi Volmeri, Toomas Jürgensteini, Heljo Pikhofi, Heidy Purga, Inara Luigase, Barbi Pilvre ja Yoko Alenderi algatatud loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (755 SE) nägi ette keelata loomade pidamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil, samuti nende aretamine ja paljundamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil. Nimetatud keelu kohaldamist loomapidajate suhtes nähti ette alates 2024. aasta 1. juunist.

Eelnõu algatajate poolt ettekande teinud Barbi Pilvre ütles, et eelnõu algatajad on endiselt veendunud, et see minevikku jääv tööstusharu peaks oma lõpu leidma ka Eestis.

Keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra tutvustas komisjoni istungite arutelusid ning komisjoni liikmete seisukohti. Ta tõi välja, et komisjoni ettepanek oli eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Vakra märkis, et igal juhul on näha, et vaatamata ka tänasele hääletusele suures saalis on antud teema päevakorras ja läheb väga paljudele Eesti inimestele korda.

Läbirääkimistel võtsid sõna Peeter Ernits ning Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist ja Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist.

Juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 28 Riigikogu liiget, vastu oli 25 liiget ja erapooletuid liikmeid oli 1. Seega langes eelnõu menetlusest välja.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201901221000.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
[email protected]
Päringud: [email protected]

Tagasiside