Ansip rõhutas, et töökohti loovad investeeringud, töökohti ei loo riik. „Riik loob tingimused selleks, et investeeringud riiki tuleksid. Need tulevad, kui meil on usaldusväärne ettevõtluskeskkond,“ selgitas peaminister. Ansip andis ülevaate sotsiaalsete meetmete plaanist töötute abistamiseks. Tema sõnul kulutatakse töötute abistamiseks ja olukorra leevendamiseks kogusummas 3,8 miljardit krooni. Neid meetmeid rakendavad Töötukassa, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, sotsiaalministeerium, haridus- ja teadusministeerium, õppeasutused, kohalikud omavalitsused ning erinevad mittetulundusühingud.

 

2009. ja 2010. aastal on tööturuteenuste osutamiseks oluliselt suurendanud Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavat tööhõiveprogrammi eelarvet. Kui aastail 2007–2009 oli tööhõiveprogrammi eelarve kokku 437 miljonit krooni, millest 2009. aastal kasutati 349 miljonit krooni, siis aastal 2010 on tööhõiveprogrammis tööturuteenuste osutamiseks ette nähtud 422 miljonit krooni. „Lisaks on valitsus otsustanud suurendada Euroopa Liidu struktuurivahendite rakenduskavade muutmisel tööhõiveprogrammi toetuse mahtu 2010. ja 2011. aastal täiendavalt 100 miljoni krooni võrra,“ kinnitas Ansip.

 

2009.- 2010. aastal on tööhõive säilitamiseks ja töötusega toimetulekuks tehtud mitmeid sisulisi uuendusi. Põhirõhk on pandud nendele meetmetele, mis otseselt aitavad töötud tööle. „Nende seas rõhutaksin palgatoetust, ettevõtluse alustamise toetust ja tööpraktikat,“ ütles Ansip.

 

Peaminister vastas veel viiele arupärimisele. Need olid:

 

Riigikogu liikmete Mai Treiali, Karel Rüütli ja Tarmo Männi 9. veebruaril esitatud arupärimine olukorra kohta tööturul (nr 371);

 

Riigikogu liikmete Arvo Sarapuu, Kalev Kallo, Eldar Efendijevi, Nelli Privalova, Kalle Laaneti, Enn Eesmaa, Mailis Repsi, Lauri Laasi, Georg Pelisaare, Toomas Vareki, Helle Kalda, Valeri Korbi, Tiit Kuusmiku, Jaak Aabi, Nikolai Põdramägi ja Evelyn Sepa 9. veebruaril esitatud arupärimine täiendavate otsetoetuste seose kohta tööhõivega (nr 373);

 

Riigikogu liikmete Kalev Kallo, Helle Kalda, Kadri Simsoni, Valeri Korbi, Aivar Riisalu, Tiit Kuusmiku, Lauri Laasi, Toivo Tootseni, Toomas Vareki ja Arvo Sarapuu 9. veebruaril esitatud arupärimine OÜ Elering laenuskeemi kohta (nr 374);

 

Riigikogu liikmete Olga Sõtniku, Toivo Tootseni, Arvo Sarapuu, Rein Ratase, Evelyn Sepa, Ain Seppiku, Kadri Simsoni, Aivar Riisalu, Marika Tuusi, Toomas Vareki, Inara Luigase, Enn Eesmaa, Nelli Privalova ja Jüri Ratase 10. veebruaril esitatud arupärimine programmi „Igale lapsele lasteaiakoht“ kohta (nr 376);

 

Riigikogu liikmete Valeri Korbi, Helle Kalda, Kadri Simsoni, Kalev Kallo, Arvo Sarapuu, Toomas Vareki, Lembit Kaljuvee, Tiit Kuusmiku, Nikolai Põdramägi, Heimar Lengi, Vladimir Velmani ja Nelli Privalova 17. veebruaril esitatud arupärimine prügimajanduse rahastamise ja korruptsiooni kohta (nr 383).

 

Sotsiaalminister Hanno Pevkur vastas neljale arupärimisele. Need olid:

 

Riigikogu liikmete Marika Tuusi, Jaak Aabi, Nikolai Põdramägi, Heimar Lengi, Tiit Kuusmiku, Valeri Korbi, Helle Kalda, Enn Eesmaa, Mailis Repsi, Eldar Efendijevi, Nelli Privalova ja Evelyn Sepa 8. veebruaril esitatud arupärimine hambaravi kohta (nr 368);

 

Riigikogu liikmete Arvo Sarapuu, Jaak Aabi, Mailis Repsi, Kadri Simsoni, Olga Sõtniku, Nikolai Põdramägi, Evelyn Sepa, Lauri Laasi, Heimar Lengi ja Marika Tuusi 8. veebruaril esitatud arupärimine Keila haigla kohta (nr 369);

Riigikogu liikmete Heimar Lengi, Marika Tuusi, Nikolai Põdramägi ja Jaak Aabi 11. veebruaril esitatud arupärimine ravimihindade kohta (nr 377);

Riigikogu liikmete Villu Reiljani, Karel Rüütli, Mai Treiali, Ester Tuiksoo ja Tarmo Männi 18. veebruaril esitatud arupärimine sotsiaalmaksu laekumise ja kasutamise kohta (nr 388).

 

Kultuurikomisjoni ettepanekul jäeti teisipäeva istungi päevakorrast välja Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (669 SE) esimene lugemine.

 

Istung lõppes kell 20.19.

Istungi stenogramm on internetis siin:

 

Riigikogu pressitalitus