Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu infotunnis vastas peaminister Taavi Rõivas Kadri Simsoni esitatud küsimusele kütuseaktsiisi kohta.

Kadri Simson viitas asjaolule, et Eesti tõstis käesolevast aastast bensiiniaktsiisi 10% ja diisliaktsiisi 14%, Läti vastavad numbrid olid 3% ja 7%. Tema sõnul mõjutab kütuseaktsiisitõus just transpordiettevõtete käitumist. Küsija viitas TNS Emori uuringule, mille kohaselt on Eesti transpordiettevõtted läinud kütuseaktsiisi tõusuga seonduvalt kütust tankima madalamate aktsiisimääradega riikidesse, kas siis Lätti, Leetu või Poola. Simson lisas, et Eestil on plaan tõsta aktsiisi ka järgmisel ja ülejärgmisel aastal. Simson soovis peaministrilt teada, kas diislikütuse aktsiisi senine tõus on ennast ära tasunud ning kas valitsus võib loobuda aktsiisi tõstmisest 2017. ja 2018. aastal.

Peaministri sõnul on tõsi, et Lätis oli kütuseaktsiisi tõus aeglasem. Seejuures tõi Rõivas välja, et kui vaadata erinevaid kütuseliike, siis võib öelda, et jaehinnas bensiin 95 on Eestis ja Lätis enam-vähem sama hinnaga. „Päevade lõikes on siin väikesed kõikumised, aga need kõikumised on palju väiksemad või hinnaerinevus Lätiga on oluliselt väiksem kui näiteks Tallinna erinevate tanklate hinnaerinevus, nii et seda ei saa lugeda väga märkimisväärseks,“ ütles Rõivas. „Küll aga on teil õigus, öeldes ka seda, et diislikütus ja sealhulgas diislikütuse hulgihind, mida kasutavad pikkadel vedudel transpordikaupmehed, on Lätis Eestist odavam, ta on ka Leedus Eestist odavam, aga korrektne on ka öelda seda, et ta on olnud juba mitu aastat odavam kui Eestis, seetõttu aktsiisitõus iseenesest ei muutnud seda fakti,“ lisas peaminister.

Peaministri sõnul need ettevõtjad, kes sõidavad Euroopas ja tangivad vastavalt soovile ükskõik millises riigis, mis tee peale jääb on juba aastaid kasutanud selleks kas Lätit, Leedut või Poolat, kus parajasti kõige odavam on. „Iseasi, kas Eesti peab selles võidujooksus alati esimeseks pürgima. Pigem on meie jaoks oluline siiski ka see, et oleks keskkonnasäästlik tarbimine ja et Eesti maksusüsteem oleks tasakaalus,“ ütles Rõivas. Peaminister lisas, et ka tulevikus peame jätkama eeskätt keskkonna- ja tervisekahjuliku tarbimise maksustamist.

„Kui me vaatame kütusehinna trendi, siis ka peale kõiki neid aktsiisitõuse jääb kütus Eestis mitukümmend senti odavamaks, kui ta oli veel kaks aastat tagasi. Nii et ma usun, et ka tarbijate jaoks sellises olukorras, kus nafta hind on väga madal, on aktsiisitõus, ütleme, kõige loogilisemalt ajastatud ja loomulikult oleks rumalam aktsiisi tõsta siis, kui kütusekonjunktuur on parajasti tipus,“ ütles minister.

Peaminister Taavi Rõivas vastas veel Külliki Kübarsepa küsimusele üürikorterite ehitamise kohta, Martin Helme küsimusele Saaremaa praamide sobivuse kohta olemasolevatele sadamatele ja Henn Põlluaasa küsimusele Veeteede Ameti Saaremaa navigatsioonimärgistuse talituse likvideerimise kohta.

Kaitseminister Hannes Hanso vastas Mart Helme küsimusele liitlasvägede mandaadi kohta ja Jüri Adamsi küsimusele siseriikliku või rahvusvahelise reeglistiku valmimise kohta seoses droonidega.

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi vastas Krista Aru küsimusele haridusvaldkonna eelarve kujundamise põhimõtete kohta ja Mailis Repsi küsimusele riigi eelarvestrateegia kohta.

Infotunni stenogramm

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside