Peaminister Taavi Rõivas vastas Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Lauri Laasi, Peeter Võsa, Aivar Riisalu, Mihhail Stalnuhhini, Valeri Korbi, Vladimir Velmani, Enn Eesmaa, Eldar Efendijevi, Tarmo Tamme, Jüri Ratase, Kalev Kallo, Priit Toobali, Urbo Vaarmanni, Viktor Vassiljevi, Yana Toomi ja Mailis Repsi 16. aprillil esitatud arupärimisele uue koalitsiooni lubaduste katteallikate kohta (nr 401). 

Arupärimine keskendus kitsamalt koalitsioonileppe lubaduste jätkusuutlikkusele. Arupärijad viitasid asjaolule, et leppe kohaselt lubati tõsta erinevaid toetusi ja samas alandada makse, mis paratamatult toob kaasa olukorra, kus riigieelarvele tekib lisasurve. Arupärijad märkisid, et paljud lubadused jäävad kuluks riigieelarvele mitte ainult sellel aastal, vaid ka järgnevatel aastatel. 

Rõivas sõnul on koalitsioonilepe täies ulatuses arvesse võetud valitsuse 29. aprilli istungil heakskiidetud riigi eelarvestrateegias aastateks 2015–2018. Peaministri selgituste kohaselt on järgnevate aastate finantsplaanis muu hulgas nii ajutised tulumeetmed nagu näiteks täiendavad dividendid kui ka ajutised kulumeetmed, näiteks Riigi Kinnisvara AS-i lisainvesteeringud ja Euroopa Liidu eesistumine. „Kuid tervikuna ei oma nad määravat mõju ei tulu- ega kulupoolel. Riigi eelarvestrateegias 2015–2018 on struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgiks ülejääk kõigil aastail, välja arvatud ülejärgmine, 2016. aasta, millal struktuurse eelarvepositsiooni tulud ja kulud peaksid olema võrdsed,“ ütles Rõivas. Ta märkis, et lisaks näeme ette nominaalse eelarvepositsiooni iga-aastase paranemise nii, et käesoleva aasta oodatava puudujäägi 0,7% asemel on 2018. aastal ülejääk 0,5% ulatuses. 

Rõivas selgitas, et koalitsioonileppe eesmärk on majanduskasvu elavdamine ja tööhõive suurendamine läbi tööjõu maksukoormuse vähendamise. Tema sõnul tõuseb seeläbi kõikide elanike, sealhulgas madalapalgaliste heaolu. „Tulude ebavõrdsuse vähendamine on suunatud muu hulgas läbi maksuvaba tulu tõusu 2014. aastal 144 eurolt kuus  ja 184 eurole kuus 2018. aastal,“ ütles Rõivas. Ta märkis, et maksuvaba tulu tõusul on teadupärast suurem mõju just madalapalgalistele. Samuti tõstetakse oluliselt nii universaalseid kui ka vajaduspõhiseid lastetoetusi, mis on jällegi suunatud just väiksema sissetulekuga leibkondadele. „Selleks, et eakate toimetulek paraneks, oleme tõstnud pensione sellel aastal keskmiselt 5,8%, mis teeb aastas 240 eurot ehk 20 lisaeurot kuus. Järgmisel aastal on lisaks vähemalt sama suurele pensionitõusule oodata ka seda, et vanemapension oleks jätkuvalt tulumaksuvaba,“ selgitas Rõivas. 

Peaminister vastas veel arupärimistele riigieelarve prognoositava puudujäägi kohta (nr 402) ja Eesti palgavaesuse ja elukvaliteedi kohta (nr 404).             

Vabas mikrofonis võtsid sõna Andrus Ansip ja Marika Tuus-Laul. 

Istung lõppes kell 17.54. 

Istungi stenogramm:  

Riigikogu pressiteenistus