Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Peaminister Jüri Ratas vastas Riigikogu liikmete Urve Tiiduse, Terje Trei, Igor Gräzini, Laine Randjärve ja Urmas Kruuse 4. mail esitatud arupärimisele Eesti väljakutsete kohta seoses vananemise, nooruse, väiksuse ja innovatsiooniga (nr 358).

Arupärijad viitasid avalikkuses järjest sagedamini kõlavale ütlusele – vananev Eesti. Mõnevõrra negatiivse alatooniga sõnapaar peidab endas objektiivset tõsiasja, et inimese eluiga Eestis pikeneb ning küpses eas inimeste osakaal kasvab. Sellega kaasnev murelik manamine, kas eesti rahvas jääb ikka püsima ja kuidas saab noorem põlvkond hakkama pensioni-, tervise-, sotsiaalteenuste – ja sotsiaalkaitse katmisega. Targalt ja ettenägelikult toimiv ühiskond saab hakkama.

Arupärijad tõid esile, et maailma edumeelsed riigid investeerivad inimestesse ja uute oskuste õpetamisse vanusest sõltumata. Arupärijad soovisid peaministri hinnangut, kuidas Eesti sobib sellesse pilti.

Ratase sõnul on möödunud aastal tõusnud Eestis elukestvas õppes osalemise näitaja kõige kõrgemaks. „2016. aastal osales elukestvas õppes 15,7 protsenti kui me võtame vahemiku 25–64-aastastest elanikest või inimestest,“ ütles peaminister. Ta selgitas, et Eesti haridusseadusandlus ja -korraldus toetavad võimalust õppida kogu inimese elukaare ulatuses või jooksul, see tähendab kindlasti ka täiskasvanueas.

Ligipääs elukestvale õppele tähendab, et õppida saavad kõik, sõltumata nende vanusest, sotsiaalsest, majanduslikust taustast, soost, rahvusest, elukohast või hariduslikust erivajadusest. Selleks on vajalikud mitmekülgset õpet pakkuvad õppeasutused, erinevad paindlikud õppevormid, paindlikud õppekavad ning samuti on oluline, et rakendatakse vajalikke lisameetmeid õppes osalemise toetamiseks. „Väga olulised meetmed, mis toetavad elukestvale õppele ligipääsu, on kindlasti seotud õppelaenudega, õppepuhkusega, nende saamise võimalusega, aga loomulikult ka ravikindlustusega,“ märkis Ratas. Haridussüsteemi tööturuga sidumiseks on loodud kutsesüsteem, mille ülesanne on muuta tööturupoolsed oskused ja vajadused koolitajatele ja õppijatele nähtavaks, arusaadavaks ja kindlasti ka võrreldavaks.

Ratas selgitas, et Haridus- ja Teadusministeerium on loonud võimalusi erialaste oskuste arendamiseks madalama haridustasemega ja erialase väljaõppe inimestele. Samuti on loonud täiskasvanutele Sotsiaalfondi toel võimalusi elukestva õppe võtmepädevuste arendamiseks. Töötukassa on järjest laiendanud koolituse pakkumist töötutele ning käesoleva aasta 1. maist on avanenud uued koolitusteenused ka töötavatele inimestele, kelle oskused on vananenud ning sellest risk jääda töötuks. Majandusministeeium on ellu kutsunud meetmeid täiskasvanute digipädevuse arendamiseks. „Ja loomulikult ei soovi ma nende tulemustega piirduda, vaid peame oluliseks, et täiskasvanute ligipääs õppele ja pidev enesetäiendamine järjest kasvaks,“ kinnitas Ratas.

Peaminister ütles, et ta on alati väga tugevasti rõhutanud elukogemuse aspekti. „Mulle on väga vastukarva see, kui öeldakse, et kui inimene on 60 või 65 või 70 või 75, minu pärast 80, et ei, siis ta ei sobi enam tööjõuturule. Vastupidi, ma arvan, et elukogemuse osa Eesti ühiskonnas on hästi oluline,“ ütles Ratas.

Peaminister vastas veel arupärimisele haldusreformi manipulatsioonide kohta võimuerakondadele parema positsiooni andmiseks (nr 357).          

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo vastas arupärimisele innovatsiooni edendamise kohta Eesti majanduses (nr 359).              

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson vastas arupärimisele ekspressrongide peatuse kohta Tabiveres (nr 355) ja arupärimisele Rail Balticu Ernst & Young tasuvusanalüüsi kohta (nr 360).              

Riigikogu ees andsid ametivande riigihalduse minister Jaak Aab, kaitseminister Jüri Luik, keskkonnaminister Siim Valmar Kiisler ja rahandusminister Toomas Tõniste.

Vabas mikrofonis võttis sõna Jüri Adams.

Istung lõppes kell 20.23.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

 

Tagasiside