Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Rannar Vassiljevi, Helmen Küti, Eiki Nestori, Kalvi Kõva, Jevgeni Ossinovski, Indrek Saare, Heljo Pikhofi, Karel Rüütli, Andres Anvelti, Kajar Lemberi ja Rein Randveri poolt 5. aprillil esitatud arupärimisele valitsuse rahanduspoliitiliste valikute kohta kevadise majandusprognoosi taustal (nr 147). Peaminister selgitas, et rahandusministeeriumi 2012. aasta kevadprognoosi kohaselt ei ole struktuurne eelarvepositsioon aastatel 2012–2016 oluliselt puudujäägis, ulatudes vaid 0,5–0,2%-ni skp-st ning jõudes 2016. aastaks 0,6%–lise ülejäägini. Ta lisas, et eelarvepoliitilised eesmärgid kinnitab valitsus riigieelarve strateegiaga. „Aprillis valitsuse poolt vastuvõetud riigieelarve strateegia aastateks 2013–16 järgi jõutakse struktuursesse ülejääki 2013. aastal ehk aasta varem, kui valitsusliidu programmis sätestatud ning nominaalsesse ülejääki 2014. aastal. Selleks, et katta 0,3% skp-st vahe prognoosi ja eesmärgi vahel, kavatseb valitsus muuhulgas tõsta näiteks alkoholiaktsiisi ning rakendada meetmeid maksukuulekuse suurendamiseks,“ ütles Ansip. Samuti lükatakse aastani 2016 edasi kohalike omavalitsuste netovõlakoormuse suurendamise võimalus üle 60% põhitegevuse tuludest. Peaminister rõhutas, et riigirahanduse korrashoidmisel on pikemas perspektiivis väga oluline roll inimeste elujärje parandamisel. „Praegune võlakriis Euroopas näitab, et eelarve kontrolli alt laskmise vilju ei maksa mitte järgmine ega ülejärgmine põlvkond, vaid see jõuab kohale palju varem,“ ütles ta.

Jagas selgitusi ka võlakoormuse kasvu ja töötuskindlustusmakse kohta, väitis peaminister, et valitsussektori võlakoormuse kasv tuleneb nii eelarve puudujäägist kui finantseerimistehingutest, näiteks Eesti Energia kapitali suurendamisest ning Euroopa stabiilsusmehhanismi sissemaksetest. Samuti tõuseb võlakoormus tulenevalt Eesti liitumisest Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga. Vastavalt valitsussektori võla arvestuse metoodikale kajastuvad EFSFi kohustused osaliselt ka Eesti võlakoormuses ning selle mõju ulatub prognoosi perioodi jooksul keskmiselt 2,8%-ni SKTst. Töötuskindlustusmakse väheneb järgmisel aastal Töötukassa nõukogu ettepanekul 3%-ni. Sotsiaalkindlustusfondide osakaal reservidest suureneb seetõttu, et teisi reserve kasutab valitsus nii eelarve puudujäägi kui finantseerimistehingute katteks. Sotsiaalkindlustusfondide maht peab Ansipi arvates olema küllalt suur ning ka mõõdukalt kasvama, kuna tõusva keskmise palga tingimustes tuleb võimaliku järgmise kriisi puhkedes välja maksta tänasega võrreldes suuremaid hüvitisi. Peaministri hinnangul on käesoleva aasta esimese nelja kuu riigieelarvetulud olnud oodatust paremad, mis lubab eeldada, et makromajandusliku riskistsenaariumi realiseerumisel teisel poolaastal ei erine eelarvepositsioon oluliselt baasstsenaariumist.“ Samuti sai hea hinnangu rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos, kui üks konservatiivsem ja täpsem. Järgmise aasta 3%-lisse kasvuprognoosi suhtub valitsus peaministri sõnul ettevaatlikult.

Peaminister vastas veel kolmele arupärimisele: Riigikogu liikmete Jevgeni Ossinovski, Heljo Pikhofi, Neeme Suure, Kajar Lemberi, Eiki Nestori, Indrek Saare, Kalvi Kõva, Rannar Vassiljevi, Helmen Küti ja Andres Anvelti poolt esitatud arupärimisele lõimumispoliitika edukuse kohta (nr 149), Tarmo Tamme, Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Valeri Korbi, Mihhail Stalnuhhini, Marika Tuus-Lauli, Kadri Simsoni, Mailis Repsi, Ester Tuiksoo, Viktor Vassiljevi, Aadu Musta ja Kalev Kallo poolt esitatud arupärimisele kohalike omavalitsuste Üldkogu ettepanekute kohta (nr 151) ning Heimar Lengi, Marika Tuus-Lauli, Mihhail Stalnuhhini, Valeri Korbi, Vladimir Velmani, Peeter Võsa, Priit Toobali, Viktor Vassiljevi ja Yana Toomi poolt esitatud arupärimisele Eesti elanike madala ostujõu kohta (nr 155).

Siseminister Ken-Marti Vaher vastas Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini, Lauri Laasi, Tarmo Tamme, Viktor Vassiljevi ja Vladimir Velmani poolt esitatud arupärimisele korruptsioonikahtluse kohta seoses ehitusloata ehitistega (nr 154).

Rahandusminister Jürgen Ligi vastas kehle arupärimisele: Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Viktor Vassiljevi, Aadu Musta, Priit Toobali, Kalev Kallo, Jüri Ratase, Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Lauri Laasi, Peeter Võsa, Vladimir Velmani ja Mailis Repsi poolt esitatud arupärimisele Euroopa stabiilsusmehhanismi kohta (nr 152) ning Kalev Kallo, Kadri Simsoni, Marika Tuus-Lauli, Mihhail Stalnuhhini, Valeri Korbi, Lauri Laasi, Enn Eesmaa, Eldar Efendijevi, Tarmo Tamme, Jüri Ratase ja Viktor Vassiljevi poolt esitatud arupärimisele eelseisvate muudatuste kohta Maksu- ja Tolliametis (nr 158).

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas samuti kahele arupärmisele: Riigikogu liikmete Urve Palo, Neeme Suure, Lembit Kaljuvee, Kalle Laaneti, Heljo Pikhofi, Inara Luigase, Andres Anvelti, Jaan Õunapuu, Eiki Nestori, Marianne Mikko ja Deniss Boroditši poolt esitatud arupärimisele majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kodukulude poliitika kohta (nr 150) ning Olga Sõtniku, Kalev Kallo, Aadu Musta, Viktor Vassiljevi, Mailis Repsi, Valeri Korbi, Vladimir Velmani, Peeter Võsa, Enn Eesmaa ja Tarmo Tamme poolt esitatud arupärimisele Eesti Interneti Sihtasutuses toimuva kohta (nr 163).

Vabas mikrofonis võtsid sõna Riigikogu liikmed Mihhail Stalnuhhin ja Kalle Laanet.

Istungi stenogramm on internetis siin:

Istung lõppes kell 19.59.

Riigikogu pressitalitus