Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Jüri Tamme ja Eiki Nestori 17. juunil esitatud arupärimisele õigusloome kvaliteedi kohta (nr 462). Arupärijad väidavad, et viimastel aastatel on oluliselt langenud valitsuse Riigikogu menetlusse antud eelnõude kvaliteet.
 
Ansip selgitas, et seadusandliku menetluse käigus võetakse vastu uusi otsuseid, mis ei pruugi olla kooskõlas eelnõu esialgse kontseptsiooniga ning millele ministeeriumid peavad reageerima, esitades muudatusettepanekuid, mõnikord lausa uue teksti. „Eesmärk on aidata kaasa seadusandlikule protsessile, mida ilma muudatusettepanekute esitamiseta alati teha ei ole võimalik. Kuid selleks, et õigusloomet edasi arendada, on valitsus koostanud justiitsministeeriumi ettepanekul õiguspoliitika arengu suunad, mis sisaldab ka ettepanekuid õigusaktide mõjude analüüsi tõhusamaks korraldamiseks,” ütles peaminister. Ta leidis, et  praeguse õigusloome probleemiks on, et seadusega soovitavate mõjude küsimusele, samuti seaduse võimalikele alternatiividele ei pöörata piisavat tähelepanu. Seetõttu juhtub tihti, et ministeeriumide, valitsuse ja Riigikogu väärtuslikku aega kulutatakse vaidlustele seaduse eelnõude nüansside üle, mille puhul ei ole teada, kas sellega tervikuna on võimalik soovitatavat eesmärki või tulemust üldse saavutada.
 
Ansipi sõnul on õiguspoliitikat puudutavate lähtealuste ning arengupõhimõtete ühtse väljundina koostatud dokument “Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2013”. Arengusuunad kirjeldavad kavandatavate muudatuste põhisisu, mille sobivuse korral on võimalik täiendada ja muuta õigusaktide väljatöötamist puudutavaid detailseid valitsuse ja Riigikogu normitehnika eeskirju. Muudatuste eesmärgiks on tõsta õigusloome kvaliteeti, nõudes põhjalikumat ja läbimõeldavat tegutsemist õigusakti väljatöötamise protsessi esimestes etappides. See hoiab kokku ressursse, mis seni on kulunud õigusakti eelnõu väljatöötamise hilisemates etappides seoses selle korduvale kooskõlastamisele, eelnõu eesmärkide selgitamisele avalikkusele aga ka vastuvõetud õigusaktide puuduste parandamisele, selgitas Ansip. Ta tunnistas, et tegemist ei ole valdkonnaga, kus mingil ajahetkel langetatakse lõplikud otsused ja siis on kvaliteet tagatud igavesti. „See on pidevalt muutuv arenev protsess ja siin ei saabu kunagi võidukat lõppu,” ütles peaminister.
 
Peaminister vastas veel kolmele arupärimisele. Need olid:
 
Riigikogu liikmete Heimar Lengi, Marika Tuusi, Valeri Korbi, Eldar Efendijevi, Mailis Repsi, Nelli Privalova, Vladimir Velmani, Jaak Aabi, Nikolai Põdramägi ja Evelyn Sepa 2. augustil esitatud arupärimine uuringu Eesti Inimvara tulemuste kohta (nr 465);
 
Riigikogu liikmete Helle Kalda, Toivo Tootseni, Marika Tuusi, Olga Sõtniku, Vladimir Velmani, Nelli Privalova, Heimar Lengi ja Valeri Korbi 2. augustil esitatud arupärimine Saksamaale ümberasujatele kuulunud vara tagasitaotlejate avalduste lahendamise korra kohta (nr 478);
                       
Riigikogu liikmete Arvo Sarapuu, Tiit Kuusmiku, Lembit Kaljuvee, Toivo Tootseni, Kalev Kallo, Olga Sõtniku, Jüri Ratase, Toomas Vareki, Vladimir Velmani ja Nelli Privalova 3. augustil esitatud arupärimine riigieelarve kohta (nr 485).
                       
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder vastas Riigikogu liikmete Arvo Sarapuu, Jaak Aabi, Nikolai Põdramägi, Marika Tuusi, Tiit Kuusmiku, Lembit Kaljuvee, Toomas Vareki, Georg Pelisaare, Lauri Laasi, Inara Luigase, Eldar Efendijevi, Jüri Ratase ja Toivo Tootseni 20. septembril esitatud arupärimisele maaelupoliitika kohta (nr 504).
 
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas vastas viiele arupärimisele. Need olid:
 
Riigikogu liikmete Mailis Repsi, Vladimir Velmani, Eldar Efendijevi, Nelli Privalova, Toivo Tootseni, Arvo Sarapuu, Nikolai Põdramägi, Evelyn Sepa, Kadri Simsoni ja Valeri Korbi 2. augustil esitatud arupärimine erakoolide rahastamise kohta (nr 466);
 
Riigikogu liikmete Mailis Repsi, Inara Luigase, Eldar Efendijevi, Vladimir Velmani, Nelli Privalova, Olga Sõtniku, Nikolai Põdramägi, Rein Ratase ja Kadri Simsoni 2. augustil esitatud arupärimine põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse rakendamise kohta
(nr 476);
                       
Riigikogu liikmete Mailis Repsi, Valeri Korbi, Helle Kalda, Eldar Efendijevi, Nelli Privalova, Vladimir Velmani, Olga Sõtniku, Toivo Tootseni, Nikolai Põdramägi ja Rein Ratase 2. augustil esitatud arupärimine põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse rakendamise kohta (nr 470);
                       
Riigikogu liikmete Evelyn Sepa, Rein Ratase, Tiit Kuusmiku, Ester Tuiksoo, Heljo Pikhofi, Nikolai Põdramägi, Georg Pelisaare, Kalle Laaneti, Olga Sõtniku, Mai Treiali, Jüri Tamme ja Kadri Simsoni 3. augustil esitatud arupärimine kohustusliku ujumise algõpetuse kohta (nr 495);
                       
Riigikogu liikmete Mailis Repsi, Nikolai Põdramägi, Kadri Simsoni, Vladimir Velmani, Toivo Tootseni, Nelli Privalova, Evelyn Sepa ja Georg Pelisaare 3. augustil esitatud arupärimine kõrghariduse kättesaadavuse kohta (nr 496).
                       
Regionaalminister Siim Valmar Kiisler vastas kolmele arupärimisele. Need olid:
 
Riigikogu liikmete Rein Ratase, Evelyn Sepa, Ain Seppiku, Kadri Simsoni, Aivar Riisalu, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Inara Luigase, Olga Sõtniku ja Jüri Ratase 2. augustil esitatud arupärimine ruumilise planeerimise kohta tulenevalt planeerimisseaduse § 1 lõikest 3 (nr 473);
                       
Riigikogu liikmete Jüri Ratase, Olga Sõtniku, Vladimir Velmani, Kalev Kallo, Toivo Tootseni, Evelyn Sepa, Rein Ratase, Arvo Sarapuu, Nikolai Põdramägi, Kadri Simsoni, Aivar Riisalu, Marika Tuusi ja Tiit Kuusmiku 3. augustil esitatud arupärimine
2011. aasta riigieelarve koostamise kohta kohalike omavalitsuste osas (nr 483);
                       
Riigikogu liikmete Arvo Sarapuu, Jaak Aabi, Nikolai Põdramägi, Rein Ratase, Toivo Tootseni, Kalev Kallo ja Inara Luigase 3. augustil esitatud arupärimine süveneva ääremaastumise kohta (nr 493).
                       
Siseminister Marko Pomerants vastas viiele arupärimisele. Need olid:
 
Riigikogu liikmete Rein Ratase, Tiit Kuusmiku, Jüri Ratase, Arvo Sarapuu ja Nikolai Põdramägi 3. augustil esitatud arupärimine krooni ja euro võltsimisohu kohta (nr 486);
                       
Riigikogu liikmete Olga Sõtniku, Vladimir Velmani, Nelli Privalova, Tiit Kuusmiku ja Evelyn Sepa 3. augustil esitatud arupärimine kodanike juurdekasvu kohta (nr 487);
                       
Riigikogu liikmete Ain Seppiku, Tiit Kuusmiku, Kalle Laaneti, Marika Tuusi, Helle Kalda, Toivo Tootseni, Mailis Repsi, Inara Luigase, Eldar Efendijevi, Nelli Privalova, Vladimir Velmani, Jüri Ratase, Olga Sõtniku, Arvo Sarapuu ja Nikolai Põdramägi 3. augustil esitatud arupärimine politseiametnike tööaja kohta (nr 488);
                       
Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Kadri Simsoni, Ain Seppiku, Tiit Kuusmiku, Kalev Kallo ja Aivar Riisalu 21. septembril esitatud arupärimine Siseministeeriumi politiseerimise kohta (nr 505);
 
Riigikogu liikmete Lauri Laasi, Mailis Repsi, Inara Luigase, Enn Eesmaa, Nelli Privalova, Olga Sõtniku, Toivo Tootseni, Nikolai Põdramägi, Rein Ratase, Helle Kalda ja Georg Pelisaare 28. septembril esitatud arupärimine Politsei- ja Piirivalveameti eelarve kohta (nr 511).
 
Vabas mikrofonis võttis sõna Kalev Kallo.
 
Istung lõppes kell 22.54.
 
Istungi stenogramm on internetis siin:
 
Riigikogu pressitalitus
 
Tagasiside