Peaminister vastas arupärimisele Valga ja Valka koostöö kohta
Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Heimar Lengi, Aadu Musta, Marika Tuusi, Inara Luigase, Jüri Ratase, Toivo Tootseni, Arvo Sarapuu ja Jaak Aabi 19. märtsil esitatud arupärimisele Valga ja Valka linnade elanikele teenuste osutamise kohta (nr 51). Arupärijad viitavad tõsiasjale, et peale riigipiiri kaotamist Läti Vabariigiga on lahendamata mitmed tervishoiu ja muude teenustega seotud probleemid.
Peaminister selgitas, et alates 2004. aastast on toimunud Eesti ja Läti ministeeriumide vaheline piiriülese koostöö tõhustamise komisjon, mille moodustasid Eesti ja Läti regionaalministrid 2004. aasta suvel. 2005. aastal moodustati siseministeeriumi juurde ministeeriumide vaheline komisjon Eesti-Läti piiriülese koostöö tõhustamiseks. Aprillis 2005 allkirjastati leping projekti “Valga-Valka üks linn – kaks riiki” käivitamiseks, mille käigus valmis regiooni tervishoiu arengukava. Arengukavas vaadeldi Valga maakonda ja Valka rajooni kui ühtset tervishoiupiirkonda ning kaardistati tervishoiuteenuste ja personali vajadus demograafilisest olukorrast lähtuvalt. Ansip ütles, et ühistranspordi osas hetkel põhimõttelisi ja valitsuste sekkumist ootavaid probleeme pole. Detsembrist toimib Valka-Valga ühisbussiliin, mis tõsi, töötab praegu üksnes laupäeviti, tehes sel päeval kaks reisi. Kas ja kuivõrd ühisliinide praktikat laiendatakse, sõltub nõudlusest. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on leppinud kokku oma Läti partnerministeeriumiga, et kahe linna ühisliine käsitletakse kohalike liinidena, mille suhtes ei rakendata rahvusvahelistele vedudele ettenähtud regulatsioone. Tõenäoliselt kerkib tulevikus päevakorda dotatsioonide küsimus taoliste liinide puhul. Praegune lätlaste poolt käitatav ühisliin toimib kommertsalustel, kus bussipileti hind on 7 krooni. Kindlasti aitab Eesti-Läti piiriülesele koostööle kaasa 7 aastat tagasi katkenud Riia-Valga vahelise rongiühenduse taastamine 25. aprillil, mis suurendab veelgi Valga ja Valka koostöö aktuaalsust.
Peaminister vastas ka Riigikogu liikmete Valeri Korbi, Vladimir Velmani, Helle Kalda, Lembit Kaljuvee ja Tiit Kuusmiku 20. märtsil esitatud arupärimisele põlevkivi tehnoloogia arendamise kohta (nr 52). Arupärijad viitasid USA ja Eesti 2000. aastal alanud koostööle põlevkivi töötlemise tehnoloogiate arendamise alaI, ja küsisid, mis põhjusel on see koostöö seiskunud ning milline on valitsuse kava põlevkivi töötlemise tehnoloogiate kodumaise teadusbaasi arendamiseks ja USA-Eesti uue teadusuuringute koostööprogrammi käivitamiseks.
Ansip rõhutas, et mingist Eesti-USA koostöö peatamisest pole juttugi. Valitsus astub siseriiklikult konkreetseid samme põlevkivi tehnoloogiate edasiarendamiseks Eesti energiatehnoloogia programmi algatamisega, mis näeb ette ulatuslikke investeeringuid nii inimressursi arendamisse kui teadus- ja arendustööks. „Teisalt jätkame koostööd Ameerika Ühendriikidega, loodame uuendada koostöökokkuleppe 2008. aasta jooksul,“ ütles peaminister.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas vastas Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Helle Kalda, Arvo Sarapuu, Toivo Tootseni, Olga Sõtniku, Jüri Ratase, Nelli Privalova, Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Kadri Musta, Jaan Kundla, Valeri Korbi, Aivar Riisalu ja Kalle Laaneti poolt 7. aprillil esitatud arupärimisele gümnaasiumireformi kohta (nr 54).
Lukas vastas veel Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Eldar Efendijevi, Kalle Laaneti, Vilja Savisaare ja Mai Treiali poolt 17. aprillil esitatud arupärimisele õpilaskodude rahastamise kohta (nr 56).
Istungi stenogrammi leiate siit:
Riigikogu pressitalitus