Peaminister Jüri Ratas vastas Riigikogu liikmete Arto Aasa, Maris Lauri, Remo Holsmeri, Toomas Kivimägi, Urve Tiiduse, Aivar Sõerdi, Lauri Luige, Urmas Kruuse, Jürgen Ligi, Johannes Kerdi, Meelis Mälbergi, Yoko Alenderi, Heidy Purga, Madis Millingu, Kalle Laaneti, Laine Randjärve, Ants Laaneotsa, Deniss Boroditši, Liina Kersna, Keit Pentus-Rosimannuse, Kalle Pallingu, Hanno Pevkuri ja Taavi Rõivase 6. veebruaril esitatud arupärimisele riigivalitsemise reformimise kohta (nr 304).

Arupärijad märkisid, et riigivalitsemise reformimine oli eelmise valitsuse üks prioriteet. Mitmete käivitatud reformide ja tegevuste tulemusel pidi Eesti avalik sektor muutuma efektiivsemaks, paindlikumaks ja innovaatilisemaks. Arupärijate hinnangul ei kuulu uue valitsuse prioriteetide hulka paraku riigivalitsemise reformid. Viiakse küll lõpuni eelmise valitsuse algatatud haldusreform, aga teiste struktuursete reformide osas valitseb teadmatus. Arupärijad soovisid teada, missugune on valitsuse tegevusplaan riigivalitsemise reformimisel.

Ratase sõnul on valitsus riigireformi läbiviimises kokku leppinud ning see on kirjas ka valitsuse tegevusprogrammis. Riigireformi sisu mõtestamiseks ning selle raames elluviidavate tegevuste fikseerimiseks on valitsus koostanud riigireformi kava perioodiks jaanuar 2017 kuni märts 2019. „Oleme sõnastanud tegevuskavas riigireformi elluviimise ja riigivalitsemise aluspõhimõtted ning eesmärgid riigireformi läbiviimiseks,“ ütles Ratas. Ta selgitas, et riigireformi kava on pärast kabinetinõupidamist ja kabinetis kinnitamist kindlasti ka kõigile kättesaadav. Valitsus on seisukohal, et riigireformi läbiviimine vajab laiapõhjalist ühiskondlikku kokkulepet riigireformi sisu terviklikuks määratlemiseks parlamendi tasemel.

Ratas märkis, et valitsus teostab järgmise kahe aasta jooksul olulised sammud riigi reformimiseks. „Ümberkorraldusi on vaja teha nii kohaliku võimu kui ka keskvõimu tasandil,“ märkis Ratas. Riigikogul on riigireformi läbiviimises ja kujundamises kindlasti oma väga oluline roll. Parlament on selle aasta 14. veebruari otsusega moodustanud ka vastava probleemkomisjoni riigireformi arengusuundade läbitöötamiseks.

Ratase sõnul peab riik taotlema regionaalselt tasakaalustatud arengut ning ülesannete täitmise mõistliku tasakaalu keskvõimu ja kohaliku võimu vahel. Riik peab püüdlema tõhusama valitsemise poole, vähendama bürokraatiat ja dubleerimisi ametkondade vahel. „Valitsuse riigireformi kava sisaldab mitmeid olulisi tegevusi, kuid järgmise kahe aasta fookusküsimustena oleme kokku leppinud haldusreformi, maavalitsuste tegevuse lõpetamise, sobivate riigiasutuste pealinnast väljaviimise, riigimajade kontseptsiooni ja avalike teenuste arendamise, valitsus- ja halduskorralduse uuendamise ning tegevuspõhisele eelarvestamisele ülemineku ettevalmistamise,“ selgitas peaminister. Ta lisas, et kindlasti jätkab valitsus ka muude pooleli olevate suure mõjuga tegevustega, nagu koolivõrgu korrastamine, bürokraatia vähendamine nii ettevõtjate kui ka avaliku sektori vahel, samuti avaliku sektori sisese bürokraatia vähendamine.

Ratas vastas veel arupärimisele pensionireformi kohta (nr 296).

Riigikontrolör Alar Karis vastas arupärimisele Sisekaitseakadeemia kolimise mõistlikkuse kohta (nr 318).       

Maaeluminister Tarmo Tamm vastas arupärimisele Eesti Taimekasvatuse Instituudi tuleviku kohta (nr 315).           

Riigihalduse minister Mihhail Korb vastas neljale arupärimisele. Need olid: arupärimine külade enesemääramise õiguse kohta (nr 305), arupärimine kultuuriväärtusi kaitsva muinsuskaitsepoliitika järgimise kohta riigi kinnisvarainvesteeringutes (nr 308), arupärimine valitsuse ettepaneku kohta ühendada omavahel Kohtla, Kohtla-Nõmme ja Toila valla ühinemisel moodustuv Toila vald, Iisaku, Alajõe, Mäetaguse ja Tudulinna ühinemisel moodustuv Alutaguse vald ning Illuka vald (nr 313) ning arupärimine haldusreformi kitsaskohtade kohta Pühalepa valla näitel (nr 320).           

Istung lõppes kell 21.38.          

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]