Peaminister Andrus Ansip vastas Riigikogu liikmete Arvo Sarapuu, Toomas Vareki ja Jaak Aabi 11. oktoobril esitatud arupärimisele regionaalhalduse reformi kohta. Arupärijad tundsid huvi, kas valitsusel on kavas kaotada maavalitsused ja maavanema institutsioon ning milline on uus regionaalhalduse mudel?

Peaminister selgitas et hetkel on käimas antud teema asjakohane arutelu avalikkuse, kõigi kohalike omavalitsuste, maakondlike ja üleriigiliste liitude esindajatega samuti ka koalitsioonierakondade parlamendifraktsioonidega. Pärast laekunud ettepanekute analüüsimist selgub ka ajagraafik ja edasine tegevuskava, mis sisaldab muuhulgas vajalike seaduseelnõude esitamise tähtaegu. Tulenevalt valitsuse 2007–2011. aasta tegevusprogrammist esitab regionaalminister regionaalse juhtimistasandi kontseptsiooni valitsusele tuleva aasta IV kvartalis. „Kavandatav regionaalhalduse funktsioonide korrastamine ei vii avalikke teenuseid kaugemale ega too lähemale. Eesmärgiks on maakonna tasandil osutatavate teenuste kvalitatiivne parandamine;” kinnitas Ansip. „Mina isiklikult kindlasti ei kavatse Eestis maakondade arvu muuta. Maakonnad jäävad maakondadeks. Senine maavalitsus hakkab senisest veelgi enam pöörama tähelepanu riigi nimel järelevalve teostamisele ja kohalike omavalitsusliitude, maakondlike omavalitsusliitude ülesandeks jääb hea seismine maakondliku arengu eest,” ütles peaminister.

Peaminister vastas veel Riigikogu liikmete Kalev Kallo, Helle Kalda, Olga Sõtniku, Arvo Sarapuu, Aivar Riisalu, Heimar Lengi, Tiit Kuusmiku, Valeri Korbi ja Inara Luigase 15. oktoobril esitatud arupärimisele Rail Baltica kohta. Arupärijad soovisid teada, kas valitsusel on konkreetne plaan, mis tagaks AS Eesti Raudtee jätkusuutliku arengu ja kindlustaks tema võime kaasajastada infrastruktuuri?

Peaminister ütles, et 15. oktoobril arutas valitsus AS-i Eesti Raudtee uut äriplaani ja võttis esitatud informatsiooni teadmiseks. „Mainitud äriplaani teostumisel tagatakse AS-i Eesti Raudtee jätkusuutlik areng ja võime kaasajastada raudtee infrastruktuuri,” kinnitas Ansip. Valitsus ei välista, et toetamaks AS-i Eesti Raudtee arengut otsustatakse näiteks ettevõtte tulevaste perioodide eeldatav kasum reinvesteerida ettevõttesse. Samuti otsustati majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juures tegutseva transiidikomisjoni 17. septembri koosolekul moodustada ekspertide töörühm, mis loodetavasti töötab novembri keskpaigaks välja esmased transiidi arengustrateegia uuendatud põhisuunad, mille põhjal koostatakse edasine tegevuskava.

Peaminister vastas ka Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Aivar Riisalu, Heimar Lengi, Valeri Korbi, Eldar Efendijevi, Helle Kalda, Nelli Privalova, Olga Sõtniku ja Marika Tuusi 17. oktoobril esitatud arupärimisele Keila haigla kohta. Arupärijate kinnitusel on Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla otsustanud võõrandada haigla koosseisus oleva 200 kohaga Keila Haigla, kus tegeletakse hooldusravi, järelravi, pulmonoloogiliste haigete ja psühhogeriaatriliste patsientide raviga. 

Ansip selgitas, et sotsiaalministeeriumi eesmärk on säilitada haiglas hooldus-, taastus- ja järelraviteenuse osutamine vähemalt praeguses mahus. Tulenevalt majandusanalüüsist, on Keila haigla majandustulem negatiivne, mis ei võimalda haiglal jätkata oma tegevust senisel kujul. Ressursside otstarbeka planeerimise ja raha sihipärase kasutamise vajadusest tulenevalt on Põhja-Eesti regionaalhaigla ja sotsiaalministeerium käivitanud tegevused võimalike investorite leidmiseks, et jätkata Keila haiglas tervishoiu- ja hoolekandeteenuste osutamist ning maja haldamist. „Riigi seisukohalt on väga oluline tagada praegu pakutavate teenuste osutamise jätkamine Keila haiglas. Üheks võimalikuks lahenduseks oleks tegevuse jätkamine Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt moodustatud iseseisva äriühingu vormis uutel juhtimisalustel efektiivselt toimiva haiglana,” märkis peaminister.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi vastas Riigikogu liikme Aleksei Lotmani 22. oktoobril esitatud arupärimisele Suurupi looduskaitseliselt väärtusliku metsa kohta. Arupärija tundis huvi, milline on keskkonnaministeeriumi edasine tegevuskava nii Suurupi juhtumi lahendamisel kui ka teiste analoogiliste juhtumite ärahoidmisel?

Tamkivi selgitas, et Natura 2000 alade valikul tuleb lähtuda ainult loodusteaduslikest kriteeriumidest ja seetõttu taaskäivitas keskkonnaministeerium Suurupi kaitseala loomise. Sellele sammule eelnesid konsultatsioonid nii kohalike maaomanike kui ka looduskaitse vabaühenduste esindajatega. Eesmärgiks oli leida tekkinud probleemile rahumeelsed lahendused. „Uskusime, et sellised lahendused on võimalik ka leida ja kaitseala loomine võib jätkuda. See arusaamine aga lõppes täielikult 18. oktoobril, mil omanikud alustasid piirkonnas lageraietega,” ütles Tamkivi.

Keskkonnaminister on tänaseks oma käskkirjaga raided peatanud. Ka kohus ei nõustunud maaomanike vastuväidetega. Raided on seega endiselt peatatud. „Käib kaitseeeskirja avalikustamine, mis lõpeb 26. novembril ja pärast seda, saame reaalsuseks teha Suurupi looduskaitseala moodustamise,” märkis keskkonnaminister.

Arupärija haigestumise tõttu jäi päevakorrast välja Riigikogu liikme Evelyn Sepa 18. oktoobril peaministrile esitatud arupärimine aprillirahutuste analüüsi ja tagajärgede kohta. 

Kultuurikomisjoni ettepanekul ei arutata sellel neljapäeval valitsuse algatatud kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse eelnõu (78 SE),

Istungi stenogramm:      

Riigikogu pressitalitus