Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Peaminister Jüri Ratas vastas Riigikogu liikmete Artur Talviku, Andres Herkeli, Ain Lutsepa, Monika Haukanõmme, Jüri Adamsi, Andres Ammase, Külliki Kübarsepa ja Krista Aru 13. detsembril 2016 esitatud arupärimisele Rail Balticu kohta (nr 287).

Arupärijad märkisid, et moodne, keskkonnasõbralik ja kiire transpordiühendus Balti riikide vahel ning kogu Euroopaga on Eesti riigi huvides. Kavandatav Rail Baltica raudtee pürgib selle huvi rahuldamise poole, kuid samal ajal on seda saatnud läbipaistmatus, halb kommunikatsioon ning ohtude ja alternatiivide kehv hindamisoskus.

Arupärijad esitasid peaministrile rea küsimusi, et saada vastused trassi rajamise üksikasjade kohta.

Ratase sõnul on Rail Balticu raudtee ning sellega kaasneva taristu ja muude rajatiste maksumus kogu 730 km pikkuse raudteelõigu puhul arvestatud orienteeruvalt 4,8 miljardit eurot. „Sellest Eesti territooriumil paikneva ehitise summa on 1,3 miljardit eurot,“ ütles Ratas. Ta lisas, et Rail Baltic on osa üleeuroopalisest transpordi põhivõrgust, mis kuulub Põhjamere ja Läänemere transpordikoridori. Selle väljaehitamistähtaeg on aasta 2030. „Kuna tegemist on Euroopa ühishuvi projektiga, mis lisaks potentsiaalsele väärtusele asjaomase liikmesriigi jaoks on vajalik liikmesriikide vahelise transpordiühenduse või transpordivoogude parandamiseks, vastab see kavandatud kujul ELi vastavale määrusele sätestatud tingimustele. See tähendab, et Rail Balticu rajamist kaasrahastatakse 2013. aasta loodud määruse alusel Euroopa ühendamise rahastust.  Seniste otsustega antava toetuse kogumaht Eesti territooriumil toetatavatele tegevustele on orienteeruvalt 186 miljonit eurot. „Riikliku omafinantseeringu määr on seejuures keskmiselt 19 protsenti kuludest. Eestis hõlmavad neist vahenditest rahastatavad tegevused peale uuringute ja Eesti raudteetrassi tehnilise projekteerimise ka raudtee muldkeha ja eritasandiliste ristmike ehitust, samuti Pärnu ja Ülemiste reisiterminalide ning Tallinna Lennujaama ja Ülemiste terminali vahelise trammitee rajamist,“ märkis Ratas. Ta selgitas, et need viiakse ellu 2020. aasta lõpuks. 2021. aastal algava järgmise Euroopa Liidu rahastamisperioodi eelarve esialgne kavandamine on Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide tasandil algatamisel.

„Rail Balticu planeeritud kiire elektrifitseeritud raudtee, mis ühendab Soome ja Balti riigid Põhja-Lõuna teljel, olemasoleva Euroopa standardlaiuses 1435 mm raudteevõrguga,“ ütles Ratas. Nii Eesti kui ka teiste nimetatud riikide praegused raudteed on laiusega 1520 mm, mis on Euroopa mõistes isoleeritud raudteevõrk. Eesti mõistes moodustavad mõlemad rööpavahega raudteed tulevikus ühtse võrgu, kuna nii reisijate kui ka kaubaveoks rajatakse Rail Balticu projekti raames kokkupuutepunktid kahe laiusega raudtee ühildamiseks ja ümberistumiseks või laadimiseks. „Eestis on kavandatud selleks reisijatele Ülemiste ning Pärnu jaam, kaubaveo puhul Muuga sadama piirkond ning eeldatavasti Soodevahe kaubaterminal Harjumaal Rae vallas ning Pärnu kaubaterminal. Sisuliselt on tegemist uue raudtee kaubakoridori loomisega, kus Muugale plaanitav kaubaterminal peaks kõige paremal moel looma praeguse 1520 mm ja ehitatava 1435 mm raudtee ümberlaadimise võimalused, märkis Ratas. Ta lisas, et reisijate puhul toimivad kahe laiusega raudtee ühenduspunktina Ülemiste ning Pärnu jaam, Lätis Riia ning Leedus Kaunase raudteejaam. Rail Balticu rajamine on lisaks raudteevahelise ühenduse loomisele oluline ka riigisisese reisijate veo seisukohast, näiteks Tallinna–Rapla–Pärnu ühendus muutub senisest märgatavalt kiiremaks.

Vabas mikrofonis võtsid sõna Peeter Ernits, Jüri Adams ja Andres Herkel.

Istung lõppes kell 16.57.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Tagasiside