Riigikogu liikmed Taavi Rõivas, Annely Akkermann, Johannes Kert, Signe Kivi, Maris Lauri, Andres Sutt, Aivar Sõerd, Yoko Alender, Heidy Purga, Siim Kallas, Vilja Toomast, Valdo Randpere, Ants Laaneots, Kristina Šmigun-Vähi, Jüri Jaanson, Keit Pentus-Rosimannus, Urve Tiidus, Toomas Kivimägi, Marko Mihkelson, Erkki Keldo ja Kaja Kallas esitasid 13. novembril 2019 peaminister Jüri Ratasele arupärimise Rail Balticu rahastamise kohta (nr 11).

Arupärijad soovisid teada, kuidas on tagatud Eesti territooriumile jääva Rail Balticu trassilõigu ehitamise rahastamine ja miks on sedavõrd olulise mõjuga strateegilise investeeringu mahtu valitsuse poolt aasta aastalt oluliselt vähendatud.

Ratas rõhutas, et Rail Baltic on kolme Balti riigi üks olulisemaid taristuinvesteeringuid. Ta selgitas, et hetkel käib sisuline töö ja analüüs, kuidas optimeerida ja parandada riikide vahel projekti ühtset juhtimist. Ettepanekud esitatakse järgmiseks Balti peaministrite kohtumiseks, mis leiab aset 7. veebruaril Tallinnas. „Kindlasti meie eesmärk on Rail Balticu valmimine järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi raames. Läbirääkimised järgmise Euroopa Liidu pikaajalise eelarve üle alles käivad ja Rail Balticu täiendava rahastuse tagamine on Balti riikide ühine suur eesmärk,“ kinnitas Ratas. Tema sõnul on Rail Balticu rahastamise vajadust tõstatatud kõikidel Euroopa Liidu eelarvet puudutavatel kohtumistel Euroopa ametikaaslastega. „Seega on projekti edenemine ja selle Euroopa Liidu rahastuse leidmine mulle ja valitsusele selgeks prioriteediks,“ ütles Ratas. Ta selgitas, et koalitsiooni läbirääkimistel lepiti kokku, et juhul, kui Euroopa Liidu järgmine eelarve periood ei taga Rail Balticu projekti ootuspärast 81 protsendilist kaasrahastust, vaatame üle projekti tasuvuse, trassi ajakava ning kohalikud peatused. Seni jätkatakse aga tegevusi, mis toetavad Eesti taristut laiemalt.

Ratas märkis, et Rail Balticu projekti rahastamise kogumahtu ei ole Euroopa ühendamise rahastu (CEF) vahendite kasutuseks sõlmitud rahastuslepetega võrreldes vähendatud. Muudetud on nende lepete alusel eraldatud Euroopa Liidu toetuse ja riigieelarvelise omafinantseeringu kasutamise aega. „Riigi eelarvestrateegiasse ning riigieelarvesse arvestatakse Rail Balticuga seonduvaid kulutusi eelkõige juba sõlmitud rahastuslepete põhjal ning vastavalt esialgsete kulude aastapõhisele jaotusele nimetatud leppes. Kuna kõigis rahastamislepetes on sätestatud kulude abil kõlblikkuse tähtaeg, on lepete täitmise osa oluline saadud Euroopa Liidu toetuse tulemuslik kasutamine enne nimetatud tähtaega,“ ütles Ratas. Tema selgituste kohaselt tähendab see, et lepingu osapooltel ehk eelkõige riikidel on õigus vahendeid aastate vahel ümber jaotada, kuid tagades kohustusliku riikliku omafinantseeringu olemasolu kõigi tegevuste ja kulude osas kõigil lepete elluviimise aastail. Kokkuvõttes on tegemist tavapärase riikliku omafinantseeringu ja Euroopa Liidu toetuse planeerimisega, viimaks see vastavusse projekti edenemisega. Ratas nõustus Riigikogu liikmetega, et projekti elluviimisel tuleb teha pingutusi selle elluviimise kiirendamiseks.

Ta toonitas, et Rail Balticu rajamise edukus sõltub sellest, kuidas ministeeriumid, ametkonnad ja kohalikud omavalitsused suudavad seatud eesmärgi saavutamiseks koostööd teha nii omavahel kui ka ettevõtlus- ja mittetulundussektoriga. Samuti on oluline tulemuslik töö Rail Balticu riikide ja Riias asuva ühisettevõtte vahel. „Samal ajal ei tohi sellised arutelud põhjustada täiendavaid hilinemisi. Järgmistel kuudel ja aastatel peab põhirõhk olema suunatud projekteerimistegevuste kiirele lõpetamisele ja ehitustööde jätkumisele,“ ütles peaminister.

Ratas vastas veel arupärimisele kliimaneutraalsusele ülemineku ja tehnoloogiahüppe ettevalmistamise kohta (nr 12).          

Siseminister Mart Helme vastas arupärimisele prokuratuuri sõltumatuse kohta (nr 10).            

Sotsiaalminister Tanel Kiik vastas arupärimisele e-sigarette puudutavate regulatsioonide kohta (nr 14) ja arupärimisele ravimipoliitika kohta (nr 18).          

Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse (massilise sisserände tõkestamine) eelnõu (110 SE), millega võetakse üle EL-i direktiivi (nn naasmisdirektiiv) artikkel 18. See võimaldab liikmesriigil olukorras, kus riiki saabub erakordselt suur hulk ebaseaduslikke sisserändajaid, muuta välismaalase kinnipidamise nõudeid.

Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras on direktiiviga lubatud riigisiseses õiguses sätestada pikemad tähtajad seadusliku aluseta viibiva välismaalase kinnipidamise õiguspärasuse kontrollimisel, pidada seadusliku aluseta viibivaid välismaalasi kinni väljaspool kinnipidamiskeskust ja loobuda perekondade majutamisel privaatsuse tagamise nõudest. Samuti on hädaolukorras põhjendatud piirata ebaseaduslikele sisserändajatele osutavate teenuste hulka.

Politsei ja Piirivalveameti (PPA) hinnangul on massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorraga tegemist, kui Eesti peab lühikese aja jooksul vastu võtma vähemalt 3000 välismaalast.

Eelnõu võimaldab tõkestada erakordselt suure hulga välismaalaste ebaseaduslikku sisse- ja läbirännet ning kehtestada õigusaktides erisused, mis võimaldavad massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras kalduda kõrvale rahvusvahelise kaitse taotlejale või viibimisaluseta välismaalasele ettenähtud tagatistest ja teenustest. Õiguslik regulatsioon kehtestatakse ühetaolisena nii viibimisaluseta välismaalase kui ka rahvusvahelise kaitse taotleja suhtes.

Istung lõppes kell 20.25.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]